Andrus Öövel

Andrus Öövel (sündinud 17. oktoobril 1957 Tallinnas) on Eesti endine aerutaja, sporditegelane, piirivalveohvitser ja poliitik, Eesti kaitseminister aastatel 1995–1999.

Andrus Öövel 1998. aastal Everesti baaslaagris

Arvamused ja intervjuud

• Kaitseministeeriumi asukoht Estonia teatri ja rajatava Eesti Muusikaakadeemia hoone vahel on väga õige, sest Eesti ohvitserid peavad eelkõige olema haritud inimesed.
  • Juuni 1995

• NATO peakorteris toimunud kohtumisel õnnestus meil koguni kolm korda sõna saada.
  • Postimees, 14. juuli 1995

• Eesti riigis pole asendamatuid ametiisikuid ja kõiki oma tegematajätmisi pole mõtet ajada vaenlase salasepitsuste kaela.
  • Rasmus Kagge, Hannes Rumm: "Arutusele tulevad peastaabi puudused." Eesti Päevaleht, nr. 136, 13. november 1995 lk.1

• Tunneme Eesti lähipoliitikas mitut poliitikut, kes teatud ajaperioodil on hakanud otsima oma puudujääkide ja vigade põhjusi selles, et kellegi kolmanda jõu mõju ei lase neil eesmärke saavutada.
  • Kaitseminister Andrus Öövel Aleksander Einselnist. BNS, 16. november 1995, vahendas Eesti Päevaleht, nr. 140, 17. november 1995

• Ma arvan, et Eesti riigis ei ole keegi riigiametnikest veel klassikuks saanud ja seetõttu ei ole sünnis neid ka tsiteerida.
  • Kaitseminister Andrus Öövel. ETV, 30. november 1995, vahendas Eesti Päevaleht, nr. 153, 2. detsember 1995

• Minu ja kindral Jaaska vahele jäi kakskümmend trepiastet treppi. Nii et ei saa endale võtta au, jutumärkides, et olin aktiivne mahasuruja. Olin tollal miilitsaleitnant, operatiivvolinik ja eelkõige alaealiste kurjategijate suhtes.
  • Andrus Öövel 2. veebruari 1988 Tartu meeleavalduse mahasurumisest 25. jaanuaril 1996

• Relvavargus on kõige erakordsem sündmus, mis sõjaväes juhtuda võib.
  • Kaitseminister Andrus Öövel relvavargusest kaitsejõudude peastaabi relvalaost. BNS, 21. märts 1996, vahendas Eesti Päevaleht, nr. 66, 22. märts 1996

• Kaasaegne moonatehas annab niivõrd suurt produktsiooni, et Balti riigid ei suuda moonatehast oma tarbeks ülal pidada, peab olema nishsh maailma relvatööstuse turul. Aga on üsna selge, et Made in Estonia kaubamärgiga ei ole meil vist kuigi otstarbekas proovida relvatööstuse alal konkureerida.
  • Andrus Öövel Eesti relvatööstusest 7. juunil 1996.

• See, kes ei näe hästi, võib-olla kuuleb väga hästi, ja see, kes ei kuule hästi, võib olla väga hea snaiper.
  • Kaitseminister Andrus Öövel kerge vaimse alaarenguga noormeeste võtmisest ajateenistusse 23. oktoobril 1996.

• Mul on hea meel, et Eestis on lõpuks ometi tähtsustatud tsiviilkontrolli osa kaitseväe juhtimisel. Me oleme suutnud selgelt välja öelda, et kaitsevägi ei tohi olla neljas võim riigis, vaid peab olema üks osa ühiskonnast.
  • Kaitseminister Andrus Öövel pärast riigikaitsenõukogu istungit 1997. aastal

• Mahtra mehed ei läinud pimeda massina lõhkuma ja põletama, vaid nõudsid, et seadusest kinni peetaks, nii nagu nad loomuliku õiglustaju järgi seadusest aru said. See oli võitlus maa eest, mida neile seadusega oli lubatud, aga rüütelkond ei andnud. Niisiis pole Mahtra vastuhakk mitte erand, vaid reegel meie ajaloos. Eesti mentaliteet on "seadusemehe" mentaliteet, kes ennem laseb end peksta, kuid õigusest ei loobu. Humoristlikult esitab seda Oskar Luts Lible tegelaskujus, kes valesüüdistustele vastab: raiuge või tükkideks, viimane küünetükk hüüab ka, ei ole teinud! Õigustaju ja kindlameelsus selle eest seismisel on väärtused, mida tänapäevalgi tasub Mahtra meestelt õppida. Mahtra sõjal on aga ka kurb sõnum meile tänapäeval. Igale arukale inimesele on selge, et Mahtra meestel polnud mingeid šansse. Väljaõpetamata mehed kaigastega õppinud ja relvadega sõdurite vastu ei saa, olgu tahe ja vaprus kui tahes suur.
  • Andrus Öövel: "Mahtra sõja sõnum tänapäeva Eestile." Eesti Päevaleht, nr. 147, 5. juuni 1998 lk.2