Elem Treier

eesti kirjandusloolane, teatrikriitik, näitekirjanik ja stsenarist

Elem Treier (12. september 1927 Karula vald, Valgamaa – 21. märts 2012 Tallinn) oli eesti kirjandusloolane, teatrikriitik, näitekirjanik ja stsenarist.

Artiklid

muuda
"Vilde oli oportunist, menševik, II Internatsionaali tüüpiliste joontega... Samal ajal hakkavad ta kirjanduslikud teosed peegeldama languse, dekadentsi, reformismi vastikuid jooni. (Mille üheks näiteks on "Mäeküla piimamees")". Need hävitavad read kuuluvad Aira Kaalule tema artiklis "Formalismi idealistlikud juured" ("Looming", 1950). Tekkiski skeem. (lk 4)
  • Kõigele sellele vaatamata ei saa riputada monumentaalse kirjandusklassiku seljale suurte tähtedega silti: "Vilde oli oportunist, menševik, II - Internatsionaali tüüpiliste joontega" ja teha teda poliitiliseks närukaelaks ja töölisklassi reeturiks, ilma et selleks oleks küllaldasi andmeid. Leidub materjale, mis panevad küsimärgi alla A. Kaalu argumentatsiooni ja näitavad, et ta lihtsustas keerukaid küsimusi. Isegi siis, kui A Kaalu maailmavaateline "nimesilt" vastaks tegelikkusele, oleks ta teinud vulgarisaatorliku vea — mehaaniliselt samastades kirjaniku maailmavaate ja loomingu. Selle vea on ta juba teinud, "Mäeküla piimamehele" analüüsi andmata, saatis kriitik "trampliinilt" alla, sest tal on eelarvamus Vilde maailma vaate suhtes selle teose kirjutamise ajal. (lk 4)
  • J. Käosaar arendas formaalse loogika põhjal seda seisukohta edasi ja tegi Vilde-uurimist kergendava süllogismi: "Kõik Vilde poolt Taanis kirjutatud teosed on ta languseks. "Mäeküla piimamees" on Vilde poolt kirjutatud Taanis. "Mäeküla piimamees" on ta languseks." (lk 4)
  • Tõepoolest, ei tohi unustada Vilde sügavalt solvatud enesetunnet Taani-aastatel. Selle oli põhjustanud noore algava kirjaniku Fr. Tuglase esimene kirjanduskriitiline essee "Eduard Vilde ja Ernst Peterson" ("Noor-Eesti" III album, 1909), milles ta teeb maha kogu Vilde loomingut. (lk 4)
  • "Mäeküla piimamehel" — kapitalistlike elunähtuste ja feodaalse aadli jäänuste vastu võitleval teosel — on oma kindel koht Vilde loomingulises biograafias. Oma võitluskirega ta loomulikult ei tõuse triloogia tasemeni, kuid sellisena nagu ta on, pole alust teost nimetada Vilde loominguliseks languseks. Samuti mitte "eesti kriitilise realismi tipuks", nagu väitis N. Andresen. "Mäeküla piimamees" on romaan, millelt nõukogude eesti kirjanikud võivad õppida sõnadega maalivat portreekunsti, inimpsühholoogia keerdkäikude kujutamist, tööd väljendusrikka keele kallal. (lk 4)
    • Elem Treier, Ed. Vilde muuseumi direktor, "Skeemide ja väärhinnangute vastu Ed. Vilde loomingu analüüsis", Sirp ja Vasar, 16.12.1955, lk 3-4

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel