Proosa

muuda
  • "Kuid üldiselt," kassi hääl värahtas solvunult, "panen ma tähele, et minu kallal noritakse, ja ma näen, et minu ees seisab tõsine probleem - kas ma üldse lähengi ballile? Mida teie mulle selle peale kostate, messire?" (lk 215)


  • Muidugi — üheski loomingulises Liidus ega Vabakutseliste Liigas solvunute sektsiooni vormiliselt ei eksisteeri. Selle jaoks pole välja töötatud ei põhikirja ega kodukorda, kuid faktiliselt need sektsioonid on olemas. Nende piirid on kaunis ebakindlad ja nimekirja, mis peaks vastu kas või pool aastat, liikmete kohta koostada ei saa. Neil sektsioonidel on enam-vähem kindel põhikoosseis: a) inimesed, kes juba aastate jooksul on harjunud kandma solvunu maski ega suuda sellest mingi hinna eest loobuda. Nad peavad enda ülesandeks lakkamata virisemisega teatada oma olemasolust maailmale; b) inimesed, kellel meeldib mängida märtreid; c) inimesed, kes ei julge kakelda, vaid urisevad; d) lõpuks inimesed, kellede pretensioonid ületavad kümme korda nende võimed. Kuid pretensioonidega andetus on alati, seaduspäraselt tige.
    • Juhan Smuul, "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, lk 135


  • Ta vastas: "Kas sa ei näe, et mul on põll ees? See tähendab, et ma töötan. Teenin elatist."
Endiselt häirimatul ilmel lausus poiss: "Ma hoolitsen selle eest."
Blue kordas kajana: "Hoolitsed selle eest?"
"Jah. Kui palju sa tunnis teenid? Ma võtan selle enda kanda. Ja räägin juhatajaga."
Hetkeks oli Blue tummaks võetud. Ta polnud kunagi uskunud inimesi, kes väitsid, et on jäänud sõnatuks, aga nüüd oli ta ise sõnatu. Ta avas suu ja alguses ei tulnud sealt välja midagi muud peale õhu. Seejärel midagi naeru alguse moodi. Ja lõpuks õnnestus tal puterdada: "Ma ei ole prostituut."
Aglionby poiss seisis tükk aega jahmunult ja taipas alles siis:
"Ei, ega ma seda ei mõelnud. Ma ei tahtnud seda öelda."
"Aga ütlesid! Sa arvad, et võid mulle lihtsalt maksta selle eest, et räägiksin sinu sõbraga? Selge see, et sa maksad enamikule oma naissoost kaaslastele tunnitasu ja ei teagi, kuidas asjad maailmas tegelikult käivad, aga... aga..." Blue teadis, et tahab selle mõttega kusagile välja jõuda, ent kuhu? Nördimus oli kõik kõrgemad funktsioonid välja lülitanud ja alles oli jäänud vaid suur soov poisile vastu kõrvu anda. Poiss tegi suu lahti, et vastu vaielda, ja Bluele meenus, kuhu ta oma mõttega oli tahtnud jõuda. "Kui tüdruk on poisist huvitatud, on ta enamasti nõus temaga tasuta juttu ajama." (lk 67-68)

Luule

muuda

Täna ütlesin õpetajale, et kirjanik K. on jama,
et see on meesšovinism.
Õpetaja on meil noor,
vast lõpetanud ülikooli,
ta muidugi solvus.
Ta oli minust alati hästi arvanud,
et ma olen vähemalt
intelligentne, nii ta laususki -
vähemalt intelligentne!

  • Elo Viiding, "Maret, Õismäelt", rmt: "Meie paremas maailmas", 2009, lk 19-21