Proosa

muuda
  • Õuedaame kammitsesid vanad pedantsed eeskirjad. Kui õuedaamil oli vaja midagi küsida pidi ta küsimuse esitama täpselt ja lühidalt. Olime õppinud rääkimiseks luba küsima ja selleks pidi olema mõjuv põhjus. Alles siis kui meie käskijanna hakkab vabalt vestlema, võime ka meie esitada oma arvamusi ja käituda nagu sõbratarid kunagi.
Avalikkuse ees — pidusöökidel, vastuvõttudel, tõllas sõites tuli jälle püsida tagaplaanil ja ära aimata suurvürstitari vähimadki soovid. Mõnikord tundus, et tarvis oleks sadat silma. (lk 34)


  • Etiketipolitseiniku võimalus on harv, Eesti tingimustes enamasti aastas vaid korra saavad nad oma erivõimeid tarvitada ja nii nad tegutsevadki vabariigi aastapäeva paiku jõuluvanaliku hoogsusega. Tegelikult aga muutuvad lihtsamadki reeglid alalõpmata.
  • Ühe aasta "kuritegu" on teise aasta norm. See, mida me praegu näeme, on talupojarahva ärevus tsiviliseerumise algfaasis. Võtame rahulikult.


  • Annan Rosiele müksu. "Ta sai aru, et me ei ole prantslased."
Ta ahmib seda taibates õhku. "Kuidas nii? Me ju ei kanna vikerkaarevärvilisi pükse nagu Lulu!"
"Ehk on asi meie hoiakus?" Täielik vastand uhkele ja sirgele rühile, mille hoidmise näivad prantslannad omandavat juba lapsena.
Rosie tõstab sõrme püsti. "Meil ei ole salli kaelas! See on Prantsuse moeetiketi reegel number üks. Alati tuleb kanda salli. Ja olenevalt nende materjalist kasutatakse sallide sidumiseks erinevaid viise."
Mu kulmud kerkivad juuksepiirini. "Sa tutvusid enne meie siia sõitmist Prantsuse etiketiga?" Just selline on Rosie uute olukordadega toimetulemise viis: ta viib end kõigega ülipõhjalikult kurssi.
Ma oletan, et ta teab kõiki kehtivaid Prantsuse etiketinõudeid, kõige veidramad kaasa arvatud.
Ta pilk annab mõista, et ma olen tölbivõitu. "Otse loomulikult! Ja ka sina peaksid nendega tutvuma. On rohkesti kirjutamata reegleid, mille järgimine meile kasuks tuleks, kui siinse eluga sobituda tahame." (lk 57-58)