Katre Kasemets
Eesti keelekorraldaja
Katre Kasemets on Eesti keelekorraldaja.
Artiklid muuda
- Nii nagu igasuguse tarbeteksti puhul tuleb põhjalikult läbi mõelda, kes on teksti lugeja, peaksid kõik inimesed pingutuseta aru saama seadustest ja muudest ametlikest tekstidest. Seda enam tõuseb selge keele roll esile ka avatud valitsemisest rääkides. Tähendab ju avatud valitsemine võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Kui soovime, et inimesed poliitikakujundamises kaasa räägiksid ja oma arvamust avaldaksid, on oluline, et alustekstid, olgu selleks seaduseelnõu, määrus või planeering, oleksid kirjutatud selges ja arusaadavas keeles. Suurel osal inimestest ei ole õigusalaseid ega valdkondlikke eriteadmisi, mistõttu tuleb selliste tekstide arusaadavusele erilist tähelepanu pöörata.
- Selgekeelne õigustekst jääb lugejale meelde ja soodustab seeläbi seaduste järgimist – kui kodanik saab õigusnormidest aru ja mõistab nende tähendust, siis oskab ta ka nende järgi käituda.
- Selle aasta Euroopa Komisjoni selge kirjutamise konverentsil räägiti ka neil teemadel: mida selgemini, loogilisemalt ja ausamalt suudad keerulistest asjadest rääkida, seda suurem on su publik. Kui inimene ei saa ikka kohe üldse aru või ei samastu, siis ta kaotab kiiresti huvi.
- Kui asutuses jõutakse arusaamiseni, et selgest keelest võidavad kõik, siis hakatakse sellele ka rohkem tähelepanu pöörama. Seejuures saavad muutused alguse juhtkonnast, kes koos oma meeskonnaga loob asutuse põhiväärtused. Samavõrra tähtsad on sise- ja väliskommunikatsioon. Tulemuste saavutamiseks on oluline kogu aeg teemat üleval hoida ja selleks peavad asutuses leiduma eestvedajad. Selge, sõbralik ja hooliv suhtlus mõjub hästi ka asutuse mainele ning suurendab inimeste usaldust selle töö vastu.
- Katre Kasemets, "Selge keel on avatud valitsemise alustala", ERR, 18.07.2023