Luule

muuda

Veerandtunnised meeltekrambid,
kirg tuleleegina kuum.
Nagu rütmesse daktüli, jambi
tardunuks ruum.

  • Paul Viiding, "*Minu toakarbi luitund tapet...", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 268


Mult pärib tosin etteheitvat pilku,
miks ma ei ole hoolitsev ning hell,
ja kähisedes nõuab köhatilku
astmaatiline vana seinakell,
lamp kardab tonte, tugitoolil tihti
on seljas kramp, ja sohva kaebab gihti.


Sidumata haavad. Jah, nii mõne
haavad on ka kätes, jalgades,
õlas, kõhus, kubemes ja peas ---
haavad. Mõrad. Augud. Õmblused.
Palju vigaseid on tervemate seas.
Neil on krambihood ja tõmblused.

Proosa

muuda
  • "Noh, Toots, mis sa ootad?" küsib köster.
"Mul lõi kramp sääremarja," vastab Toots, "ei saa käia."
"Kramp? Kaua see kramp sul’s jalas on, kramp läheb mööda. Hõõru natuke."
"Ma olen teda paganat juba küllalt hõõrunud, aga seda hullemaks läheb."
"Mis jutt see on? Liiguta jalga."
"Ei, ma ei või liigutada, ta nii kui põletab siis. See kramp on mul lapsest saadik jalas, kui ma vähe külmetan, siis hakkab kohe kiskuma."
"Kus sa ennast siis nüüd, selle sooja ajaga, külmetasid?"
"Jões. Või ei, mitte jões. Jõe kaldal."
  • Oskar Luts, "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 247-248
  • Niipea kui DDT asendati dieldriiniga (sest moskiitod olid muutunud DDT suhtes resistentseks), hakkasid tõrjujate hulgas ilmnema mürgistusjuhtumid. Haigushood olid rasked: pooled kuni kõik kannatada saanud inimesed hakkasid krampides tõmblema ja mitmed neist surid. Mitmetel esinesid krambid isegi veel neli kuud pärast viimast kokkupuudet mürgiga.