Kuumalaine


ProosaRedigeeri

  • Neil päevil oli linnas erakordne kuumalaine. Saal hingas, konditsioneeritud õhku ja praegu lõõtsus vabanenud polstrite kohal tormieelsega võrreldav tõmbetuul. Olin uimane palavusest, kuulamispingest, kiiresti vahelduvaist nägudest, parfüümist, õitsvate puude lõhnast, stiilide ja rasside paljusest. Kuumust ma küll peaaegu ei märganud, mu seisund ise oli midagi pakitsevat, üleköetut, palavikuga sarnanevat. Kuumalaine ei seganud, pigem vastupidi, jättis piltidesse oma usutamatud värvid: taeva liikumatu, kollakastsinkja tihkuse, puude rasked, metalsed lehed, tolmu, mida küll ei olnud, aga kuumusega ühtekuuluvana tundus kõikjal, kirikute kulla ning pühakute lapselikud, hardad ja tõsised näod. (lk 22)


  • ÜRO hiljuti avaldatud kliimaaruandes on selge sõnaga kirjas, et oleme hoolimata lepetest ja heast tahtest jõudnud punasesse ohutsooni. Juulikuu kuumalaine siinkandis ning üleujutused ja põlengud kogu maailmas on vaid algus. Meile on jäänud 24. tunni viimased minutid, et ülekuumenemist aeglustada.


  • Pärast kindlusemäe pargist pääsemist on mul suletud territooriumide vastu mõnda aega tugev allergia. Kui mõnda sellisesse sisenengi, siis pigem juhtugu see hommikupoolikul ja olgu mul täpsed juhtnöörid sulgemiskellaaja ja väljapääsude kohta. Riikidest, kus pargid ööseks suletakse, olin loomulikult kuulnud, ent ma kujutasin mõistet "öö" vist natuke teistsugusena ette. Kui mõned aastad hiljem tuleb kuumalaine käes vaevlevast Pariisist enneolematu uudis, kuidas linna parkidest koguni üheksa jäetakse pariislastele enese maha jahutamiseks 24 tundi avatuks, saan alles aru, kui suure asjaga on prantslaste puhul tegemist. (lk 19)

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel