Linnaloodus on linnas elav loodus, näiteks inimeste sihilikult kultiveeritav pargielustik, aga ka muud inimkaaslejad nagu kajakad, äädikakärbsed, hiired, lutikad, paelussid ja hallitusseened. Ja inimesed (juhul, kui neid on; linnaloodus elab ka inimesteta linnas, ehkki mitte kõik liigid võrdse eduga, näiteks paelussidel läheb raskeks).

Proosa

muuda
  • Linnaloodus on paljuski inimtekkeline. Võrreldes looduslike ökosüsteemidega elab linnaökosüsteemides üheskoos väga erinevatest elupaikadest ja kasvukohtadest pärit liike.
  • Näiteks kõik Tartu vahetus ümbruses leiduvad liigid ei suuda linna enda keskkonnas ellu jääda, sest sealsed tingimused on väga erinevad. Õhk on linnas saastunum ja õhutemperatuur kõrgem.
  • [Linnaparkidest:] Üldiselt leidsime, et rohealadel on küllaltki suur liigirikkus. Samas oli seal just võõrliikide osakaal ülimalt suur. [---] Umbes 60 protsenti liikidest tuli teistelt mandritelt või teisest kliimast. Looduslikel aladel nii suurt osakaalu tavaliselt ei kohta.
  • Kõik liigid pargis on biootilised komponendid, mis hakkavad nii ehk naa omavahel lävima ja ökosüsteemiteenuseid pakkuma.
  • Me ju niikuinii istutame parki neid liike, keda tahame. Tehkem seda siis vähemalt teaduspõhiselt.
  • [Pargikujundusest:] Minu soovitus on toetada just kohalikke taimi ja tundlikumaid kohalikke taksoneid. Samuti võiks püüda parandada abiootilisi ehk keskkonnatingimusi.
  • [P]arke võiks hallata ja kujundada nii, et need toimiksid üleüldiselt linnakeskkonna stressorite puhvrina – nii tolmeldajatele kui ka inimestele.
  • [Parkide planeerimisest kliimamuutuse ajal:] Kui sul on näiteks liik, kes vajab ellujäämiseks väga suurt mullaniiskust, siis kliimamuutusega on näha, et temperatuur tõuseb ja muld on põuasem. Tõenäoliselt tuleb sul siis oma taime rohkem kasta.
  • Eeldatakse, et linnaelanike protsent kasvab tulevikus veelgi. Seepärast on väga oluline planeerida vastupidavaid ja säilenõtkeid linnu: nii loodusele kui ka meile.