Mansplaining

Mansplaining ehk meestargutus on millegi üleolev selgitamine kellelegi, kes teemat paremini tunneb, võimupositsioonilt - tavaliselt mees naisele. Termin läks käibele Rebecca Solniti essee "Mehed selgitavad mulle asju" ajel, ehkki essees endas seda terminit ei ole.

Proosa

"Me hakkame koos "Fausti" lugema... Itaalia järvede ääres," mõtles ta, ja kavandatud mesinädalate kujutluspilt sulas ähmaselt kokku kirjanduse meistriteosega, mille lahtimõtestamist mõrsjale ta oma mehelikuks eesõiguseks pidas.
- Edith Wharton, "Süütuse aeg", tlk Lia Rajandi, 1995, lk 7

Ja kui me seal nõnda musträstast vahtisime, hakkas Quimet korraga kõnelema härra Gaudist, et Quimeti isa oli temaga kohtunud päeval, kui too trammi alla jäi, et isa oli olnud üks neist, kes mehe haiglasse viisid, vaene härra Gaudi, nii hea inimene ja näe, kui õnnetult sai surma... Ja et terves maailmas ei ole võrdset ei Güelli pargi, Sagrada Familia ega Pedreraga. Mina ütlesin vastu, et liiga palju laineid ja liiga teravad tipud. Quimet lõi mulle seepeale käega küljetsi vastu põlve, nii et mu jalg üllatusest õhku kerkis, ja ütles, et kui ma tahan tema naiseks saada, peab mulle hakkama meeldima kõik, mis meeldib temale. Ja pidas mulle pika loengu mehest ja naisest ja mehe õigustest ja naise õigustest ja kui mul lõpuks õnnestus sõna sekka öelda, küsisin:

"Mis siis, kui mõni asi mulle kohe sugugi ei meeldi?"

"Peab meeldima, sest sina ei saa asjadest aru."

Ja järgnes taas otsatu manitsuskõne. Seekord jooksis läbi terve tema perekond: kõigepealt vanemad, siis onu, kellele kuulus väike kabel ja palvetamispink, seejärel vanavanemad ja kõige lõpuks mõlema katoliikliku valitseja emad, sest nimelt nemad olla juhatanud meie riigi õigele teele. (lk 11-12)

Mercè Rodoreda, "Teemandi väljak", tlk Maria Kall, 2014