Marge Konsa

Marge Konsa (sündinud 27. aprillil 1973) on Eesti arheoloog.

Intervjuud

• Tänavu täitub mul 25. tööaasta arheoloogina, aga esimest korda osalesin arheoloogilistel väljakaevamistel juba 16-aastaselt. Aasta oli siis 1989, kui järjekordsel isamaalisel üritusel hõigati välja, et kes koolinoortest sooviks võtta osa Jaani kiriku juures toimuvatest väljakaevamistest. Otsustasin sinna minna ja see oli armastus esimesest kühvlitõmbest. Kui kaevasin välja esimest luustikku, siis see inimene, kes oli sinna maetud, hakkas minu jaoks justkui uuesti elama.
• Tihti on leidude rohkusest rõõmustavam see, kuhu ollakse oma karjääris jõudnud, ja isiklikud väljakutsed, kus saab midagi uut õppida
• Eks ikka on erinevaid valdkondi: kes uurib rohkem esemeid, kes teeb laboris analüüse, kes kaevab rohkem, ja nii edasi. Mind ennast on hakanud üha rohkem paeluma asustusarheoloogia ja mulle meeldib, kui saan süveneda ühesse muistisesse. Ühe küla või kogukonna ajaloo süvitsi uurimine võimaldab hästi palju erinevaid tahke vaadelda.
• [Viikinginäitusest:] Näitust tegema hakates kerkisid esile uued küsimused, sest laevas olid küll mehed ja esemed, aga tuli selgitada välja, mis riideid nad võisid kanda, milline oli laeva puri ja kõik seesugused asjad. Inimesi ju huvitab lisaks esemetele ka see, millesse nad uskusid, ning selle uurimine viis meid hoopis saagade maailma.
• Tänapäeval võimaldab teadus teha igasuguseid keemilisi analüüse luudest ja nende inimeste päritolu selgitati välja hammaste isotoopanalüüsiga. Sellega saab määrata kindlaks piirkonna, kus inimene oma lapsepõlve veetis, mida ta kasvades sõi ja kus ta viibis sel ajal, kui tema jäävhammaste email välja kujunes.

Palju sõltub ka sellest, kui hästi on piirkondade isotoopsignaalid kaardistatud. Salmelt leitud meeste hammastesse ladestunud isotoopsignaal oli kõige sarnasem Kesk-Rootsi omaga, seega on nad vähemalt lapsena Rootsis olnud. DNA andis meile võimaluse selgitada välja, et paljud neist meestest olid omavahel sugulased, näiteks oli seal neli venda ja üks nende lähisugulane.

• [Salme viikingitest:] Ühel sinna maetud mehel oli puusa sisse kinni jäänud nooleots ja kuigi ta ei pruukinud konkreetselt selle vigastuse tõttu surra, suri ta siiski üsna varsti pärast seda. Huvitav oli seegi, et see mees oli tõenäoliselt ka ise vibukütt, sest talle oli matusega kaasa pandud punt nooli. Vot selline saatus oli sel mehel.
• Nende mõõgad olid tükkideks ja väändunud, kuid näituse jaoks tahtsime teha rekonstruktsiooni, sest mitu mõõka olid väga ilusate vääriskividega ja kullaga kaetud käepidemetega. Nende kokkupanek oli paras pusle.
• [Salme viikingimõõkade vääriskividest:] Need olid almandiinid ja pidid olema saadud kas Indiast või kuskilt sealtkandist. Kuidas need Skandinaaviasse jõudsid, selle kohta praegu aimu pole. Ilmselt hakkasid viikingid mingil hetkel ka kaugkaubandusega tegelema. See on Salme puhul samuti väga põnev, et kui varem arvati kaugkaubanduse alguseks olevat 9. sajandit, siis Salme näitab, et idaviikingid tegutsesid aktiivselt juba 8. sajandi keskpaigas.
  • Marge Konsa, intervjuu: Jens Raavik, "Salme viikingid jõudsid rahva ette tänu tartlannast vilunud arheoloogile", Postimees, 4. veebruar 2022

• Uurimiseks kasutasime topograafilisi kaarte: nimelt on teada, kuidas maa kerkib ja seda arvestades vaatasime, kus võisid olla sadamakohad. Tegime endale mudeli, milline võis olla Ruhnu muinasajal ja kus võis olla potentsiaalne maabumiskoht. Ühes potentsiaalses maabumiskohas leidsimegi asulakoha.
  • Marge Konsa, intervjuu: Tuuli Aug, "Arheoloogid avastasid Ruhnus viikingiaegse asulakoha", EPL, 08.07.2009

• Tänapäeval suudavad paleoantropoloogid luude põhjal teha hämmastava hulga järeldusi. Näiteks ainuüksi hambad räägivad inimese toitumusest, haigustest, lapsepõlvest. Kui luustikke on piisaval hulgal ja seda antud juhul on, saab teha lisaks antropoloogilisele analüüsile ka järeldusi usundi ja surmarituaalide kohta.
• [Multidistsiplinaarsusest arheoloogias:] Oleme proovinud kaevandisse kohale saada kõik-võimalike erialade esindajaid ja see on meil ka õnnestunud. Geoloogid, mullateadlased ja isegi teoloogid on siin käinud ja nende arvamusest on meil palju kasu olnud.
  • Marge Konsa, intervjuu: Tanel Mazur, "Kunda Hiiemägi peitis endas üht Eesti vanemat metalleset", EPL, 25.08.2005

• Loodetavasti saame luude abiga siia maetud inimeste kohta päris palju teada. Mida nad sõid, millised olid nende eluviisid, milliseid haigusi nad põdesid, kui vanalt ja miks surid - see kõik on peidus nende luudes, kui vaid osata neid kõnelema panna.
• [Ilmast väljakaevamistel:] [I]lmataat küll meie sponsor ei olnud.
  • Marge Konsa, intervjuu: Andres Pulver, "Kunda kalme osutus arvatust vanemaks", Virumaa Teataja, 7. september 2004