Armastus esimesest pilgust

Paul Klee, "Armastus esimesest pilgust" (1924)

Proosa

muuda
  • Hiljem, hotellis, tema üüritud odavas toas, tunnistas ta, et minu nägu oli teda vapustanud. Kas ta tõesti uskus millessegi nii lapsikusse nagu armastus esimesest silmapilgust. Ja siiski oli see mingis mõttes armastus. (lk 36)


  • Jah, see oli olnud armastus esimesest pilgust. Ent seejärel oli Maddy heitnud veel teisegi pilgu. Tundus, justkui oleks ta oma südamel kand­nud silti "Hädaohu korral purusta". Hädaoht ise seisnes selles, et nii­pea, kui ta üle poole maakera oli jõudnud rikošettida, et Alexiga koos olla, avastas ta mehe abielus ja kaksikute isa olevat; ning selles, et nii­pea, kui ta nende suhte lõpetas, avastas ta enda raseda olevat.
    • Kathy Lette, "Hullud lehmad", tlk Sigrid Fialka, 2000, lk 21


  • Põrkasin puusaga vastu ust ja vandusin. Siis nägin ma külalist profiilis ja neelasin ülejäänud vandesõnad alla. Olin tige oma roosa-mustatriibulise vana T-särgi peale ja et ma ei olnud korralikult meigitud, lootsin, et isa ei tule kohe tagasi ja punastasin kergelt. Seda kõike korraga. See oli unistuste mees. Tundsin endas taas jahikirge. Et armastus esimesest pilgust võib ju siiski olemas olla. Higistasin. Möödusin tast võdisevatel jalgadel ja astusin talle otsa jõllitades vastuvõtuleti taha. Kahjuks oli mul hääl kadunud. Mõistus ka. Tundsin end nagu idioot. Ta vaatas mind pruunide hirvesilmadega ja ütles sügava sametise häälega:
"Tere hommikust, minu nimi on Johann Thiess, ma reserveerisin ühe toa."
"Jah, väga vara on veel." Ma kähisesin ja köhatasin ja püüdsin mee­nutada lauseehituse põhialuseid. "Ähh... halloo... see tähendab, tere tulemast. Niisiis, võti."
Kükitasin leti taha, tehes näo, et otsin võtit. Hammustasin põlve, lootes, et see mind kuidagi aitab.
  • Dora Heldt, "Puhkus papaga", tlk Reet Weidebaum, 2018, lk 65


  • [Elamusest esimesel jalgpallimatšil, Eesti-Tšehhi mängul 5. juunil 1999 Kadrioru staadionil:] See juhtus kohe – mingi äratundmine või kuskile jõudmine. [---] Vahel mõtlen, et kui seda poleks juhtunud, mis siis oleks olnud. Seetõttu julgustan inimesi haarama kinni väikestest šanssidest, mis algselt tunduvad isegi igavad. Aga need võivad elu muuta. Nüüd on kogu mu elu jalgpalliga seotud. Ka mu elukaaslane on endine jalgpallur ja treener. Mulle meeldib Kreeka, aga sinnagi jõudsin tänu spordiajakirjaniku tööle, mis omakorda oli tingitud jalgpalliarmastusest. Mu elus pole vist ühtegi asja, mis poleks sellest ühest kohtumisest alguse saanud.