Hammustamine

Proosa

Lif vihastas. "Sa ei usalda mind?" Liander naeris kuivalt. "Kas sa mind ei usalda, küsis rebane ja hammustas kanal pea otsast. Jaa, muidugi usaldan ma sind täpselt niisama palju kui sina mind."
- Astrid Lindgren, "Hulkur Rasmus", tlk Vladimir Beekman, Tallinn: Eesti Raamat 1965, lk 106

"Tead sa, mis ma arvan," ütles Buck. "Ma arvan, et sa valetad. Sinu vanaisa peab ju olema vana mees. Tema nüüd küll enam kuhugi kaklema ei kipu."

"Või ei kipu!" karjatas Pipi kiledalt. "Ta on kõige õelam vanamees, kes kunagi oma vastasele puujalaga vastu pead on koputanud. Ta tunneb ennast halvasti, kui ei saa hommikust õhtuni kakelda. Muidu hammustab ta paljast tigedusest iseennast ninast."

"Sa lorised," tähendas Buck. "Iseennast ei saa ometi ninast hammustada."

"Saab küll," kinnitas Pipi. "Ta ronib toolile."

Astrid Lindgren, "Pipi läheb laevale", rmt: "Pipi Pikksuka lood", tlk Vladimir Beekman, Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 4. trükk, lk 266-267

Nähtamatutel öökullidel oli laagris kõvasti lööki. Kõik tahtsid neid patsutada ja Piia polnud kade. Ega öökull pole kutsikas, kes hammustab ja loike teeb. Nähtamatu öökull on suur haruldus. Piial oli väga vedanud.
- Kairi Look, "Piia Präänik kolib sisse", 2015, lk 42

Meil on nii selge kaitsetahe, et sellist siili ei ole mõtet rünnata. Siil on meie kaitsetegevuse mitteametlik sümbol. Väike loom, hirmus okkaline. Teda ei ole lihtsalt mõtet hammustada, vastik on ja palju ei ole sellest ka tulu.
- Kersti Kaljulaid, intervjuu: "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv", Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)