Mati Õun

Eesti sõjaajaloolane, autor, jõutõstja ja sporditegelane

Mati Õun (17. juuli 1942 – 21. detsember 2024) oli eesti sõjaajaloolane.

Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012.

Intervjuud

muuda
  • Edasi astusin Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumi Tõnismäel, selles stalinistlikus sammastega hoones asub praegu Tallinna tehnikakõrgkool. Mingit sihti mul sel ajal silme ees polnud, tehnikumi viis mind väga proosaline põhjus — maksti stipendiumi. Pere oli meil suur, raha eriti palju polnud. Isa ametiks oli parketilaudsepp. Puhastas ja parandas põrandaid artellis Parkett.
  • [Ajateenistusest Nõukogude mereväes:] Ei vedanud, mereväes pidi ju vastu pidama tervelt neli aastat. Oli tunne, nagu läheksin kandma eluaegset vanglakaristust. Olin kopsutuberkuloosi põdenud. Nime taha kirjutati: mitte saata raskete kliimatingimustega piirkonda. Nii saadeti siis polaaraladele.
  • Mind saadeti Granitnoje asulasse Koola poolsaarele Murmanski lähedal. Kohalikud ütlesid oma kliima kohta: üksteist kuud talve ja ülejäänu on suvi!
  • [Erialavalikust:] Mõtlesin ka geograafia peale, aga siis mõistsin, et ega Eesti geograafidel midagi teha pole, kogu maateadus kippus piirnema suure Nõukogude Liiduga.
  • [Tõstespordist:] Surusin 90 kilo, rebisin 90 ja tõukasin 117,5. Sellest oli mul kasu ka sõjaväes. Vene ühiskonnas oli tõstja ehk jõumees tehtud mees. Oled tugev, järelikult võid ka vastu vahtimist anda! [---]
Kasarmus istus mu kõrval kord üks kiilakas viimase aasta mees. "Ah et oled estonets," ütles ta mulle. "Aga Estonias sain ma kord kere peale. Nüüd annan selle sulle tagasi." Mina vastu, et annan hoopis sulle seal saadule veel lisa. Siis tegid teised tollele riiukukele selgeks, et eestlane Õun on štangist. Ja oh imet — kohe jäi mees vagaseks!
  • [Raskustest Nõukogude Liidus sõjalaevaraamatu väljaandmisel:] Paari kuu pärast leiti uus häda — ma kirjutavat lääneliitlastest. Kuid meil ju pole olnudki läänes mingeid liitlasi. Siis tulid pilved. Tõnissoni piltidel oli kujutatud Vene laevu pilvise taeva all. Taevas peab olema sinine, äärmisel juhul mõned valged pilved võivad olla. Üks kirjeldamatu lollus teise järel.
  • Aga ärivaimu mul pole. Ma ei oska nimelt ligimesel nahka üle kõrvade tõmmata.
  • [Kaitseministeeriumi vähesest toetusest sõjaajaloo uurimisele:] Kes aga minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Ma kardan, et Eesti Vabariigis nõnda ongi. Kui Eesti valitsus peab ajalugu mingiks mõttetuseks, on kogu Eesti riik üsna lootusetu projekt. Ma küll loodan vaikselt, et nõnda pole, aga samas kardan, et just nõnda see ongi.

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel