Proosa

muuda


  • Nüüd ma õpetan oma kraaditudengeid, et nad peaksid õppima ühe meetodi tõesti hästi ära päris eksperdi tasemel. Neil peaks olema teine, mida nad tunnevad väga hästi, mitte tingimata sama äärmuslikult, ja siis nad peavad olema teadlikud mõnedest teistest oskustest, nii et nad saavad töötada meeskonnas.
  • Teadusharud ei armasta seda, kui sa avaldad mujal, ja näiteks minu jaoks oli väga põnev, kui Jimmy Walker, Roy Gardner ja mina avaldasime 1992. aastal koos artikli American Political Science Review's. Selle pealkiri oli "Kokkulepped mõõgaga ja ilma" ("Covenants With and Without a Sword") ja selgus, et see on väga oluline publikatsioon selles suhtes, millist rolli mängib inimeste jaoks üksteise jälgimine. Aga Jimmyle ja Royle öeldi nende osakonnas, et seda ei arvestata nende hindamisel üldse — American Political Science Review'd — ja ma arvan, et mõnd minu artiklit majandusteaduses ei ole minu osakond kuigivõrd hinnanud.
Nii et ma soovitan oma kraaditudengitele: "Kuni teil ei ole tenuuri, tehke kindlaks, et teil on paar-kolm artiklit, kus teie olete ainuke autor ja see on teie erialal. Mulle üldse ei meeldi teile niisugust nõu jagada, aga ma tahan, et te saaksite tenuuri." Ma tean, et paljudes osakondades nad ei tea, mida kaasautoritega peale hakata. Nii et kui sul on tenuurivärk, pead sa kirjutama kõigile oma kaasautoritele ja paluma neil öelda, kas sa tegid midagi või mitte, ja kui seda ei saa – ma olin kolledži tenuurikomitees – inimesed, kelle tenuuri kaaluti ja kes olid avaldanud ainult kaasautorina, jäeti sageli kõrvale, sest nad tegid ainult meeskonnatööd. Nii et osa meie reeglitest ülikoolis ei toeta interdistsiplinaarsust ega meeskonnatööd.