Olena Kondratjuk

Olena Kondratjuk (ukraina keeles Олена Костянтинівна Кондратюк, sündinud 17. novembril 1970 Lvivis Ukrainas) on Ukraina poliitik, Ukraina Ülemraada saadik ja endine spiiker (2020).

Olena Kondratjuk, 2019.

Intervjuud

• Meile on väga tähtis ka Marshalli plaan Ukrainale, vajame abi sõbralikelt riikidelt, sest praegu on Ukrainas umbes 30 protsenti territooriumist hävitatud. Üks näide on see, et iga maa võib võtta enda hoole alla teatud piirkonna, olgu siis linna, oblasti või küla, mida ta hakkab toetama ja mille eest hoolitsema mistahes abi andes. See võib olla ekspertabi, inseneriabi, ehitusabi – mis iganes on teie asjatundjate pädevuses. Eesti tahab oma hoolitsuse alla võtta Žõtomõri oblasti.
• Niisiis on viis küsimust, milles praegu loodame meile sõbralikelt riikidelt abi: relvastus, humanitaarabi – kaasa arvatud meie põgenike eest hoolitsemine, kes on praegu teie territooriumil –, Rahvusvaheline Kriminaalkohus ja karistuste mõistmine, Euroopa Liidu kandidaatriigiks saamine ja Euroopa Liiduga ühinemine ning meie riigi taas üles ehitamine, millega hakkame tegelema juba praegu. See on meie nii-öelda viie küsimuse rusikas, mida palume arvesse võtta ja millele kaasa aidata.
• Ukraina on sellises olukorras, kus peame olema julged ja me tahaksime, et kõik Euroopa riigid oleksid ka oma otsustes nii julged.
• Euroopa Liidus ei ole praegu väikesi või suuri maid, vaid on maad, kelle häält peaks kuulama.
• [Olukorrast okupeeritud aladel:] See on väga keeruline küsimus, sest olukord muutub iga päev, aga asjad lähevad sama teed, nagu juhtus Donetski ja Luhanski oblastis. Meil on praegu palju tõendeid selle kohta, et Venemaa tahab enda kontrolli alla saada kohalikud omavalitsused, aktivistid, õpetajad – neid röövitakse ja piinatakse. Alati läheb see sama teed mööda.

Inimeste vastupanuvõime, eriti näiteks Hersoni oblastis, on tohutu, ja kõik need plaanid ebaseaduslikust referendumist ei ole teoks saanud just selle tõttu, et inimeste vastuseis on suur.

• Kui läbirääkimised pärast sõja puhkemist algasid, polnud need isegi läbirääkimised, vaid Venemaa esitas meile ultimaatumi, kus räägiti denatsifitseerimisest, demilitariseerimisest, aladest loobumisest ja muust sellisest. Pidasime läbirääkimisi veel mõnda aega, aga toimunud õudused ja sõjakuriteod ei võimalda enam kõnelemist.
• Me ei räägi praegu lihtsalt rahust ja garantiide andmisest Ukrainale, me räägime rahust ja garantiidest kogu Euroopale. Praegune julgeolekusüsteem on saanud sellise mõra, kus isegi ÜRO, mille asutajaliige me oleme, ei suuda meile anda garantiisid.
• [Ukraina poliitilisest ühtsusest:] Meil on praegu kõigil uus ideoloogia. Hoolimata sellest, et meil on erinevad parteid, võimuorganid, võimukandjad, on meil praegu kõigil üks poliitiline ideoloogia – see on Ukraina.
  • Olena Kondratjuk, intervjuu: Berit Nuka, "Ülemraada asespiiker: Ukraina kaitsjad tõestavad iga päev, et väärime ELi kuulumist", Postimees, 18. mai 2022

Esinemised ja sõnavõtud

• On eriline au pöörduda teie poole, Eesti rahva poole Ukraina parlamendi ja Ukraina rahva poolt just ukraina keeles – ukraina keeles, mida Venemaa tahab denatsifitseerida, aga tegelikult hävitada koos Ukraina rahvaga. Just sellepärast ma soovin, et rohkem Euroopa rahvaid ja maailm teaks, kuulaks ja austaks ukraina keelt, millest saab varsti üks Euroopa Liidu ametlikke keeli.
• Nende pikkade õhuhäiretega päevade ja ööde jooksul, kui pommitati Ukraina sildu, kasutati vägivalda naiste ja laste vastu, piinati ja vägistati, tulistati süütuid inimesi ja pandi Venemaa okupantide poolt toime teisi julmusi, said kogu Euroopa ja kogu maailm senikuulmatu kuriteo, Ukraina rahva genotsiidi, mida viib läbi Venemaa, pealtnägijateks. See kõik toimuks nagu mingis õudusfilmis, aga see toimub hoopis Euroopa südames 21. sajandil. Sellest peab rääkima kõva häälega. Maailm peab teadma ukrainlaste vastu toimepandavast genotsiidist ja teie paremini kui keegi teine aitate meil tõe [maailma] viia.
• Eestlaste massiline vägivaldne küüditamine, mille viis läbi Nõukogude võim 1940.–1941. aastal ning [alates] 1944. aastast ja 50‑ndatel aastatel, ning holodomor ja küüditamised Ukrainas – neil on samad juured. Tuhandete eestlaste ja ukrainlaste peredel jäid sugulaste hauad kaugele Siberisse. Ja on õudne, et täna, just täna on tuhanded ukrainlased okupeeritud territooriumilt varastatud, muud moodi ei saa [selle kohta] öelda, ja uuesti viidud Siberisse.
  • Olena Kondratjuk, kõne Riigikogus; "Ukraina parlamendi aseesimehe Olena Kondratjuki pöördumine", Postimees, 12. mai 2022