Humanitaarabi

Humanitaarabi on kiireloomuline materiaalne abi (nt toiduained, vesi, ravimid, eluase jms) tsiviilelanikkonnale looduse või inimese poolt esile kutsutud õnnetuste, näiteks looduskatastroofide ja näljahäda korral või sõjaga kaasnevate kannatuste tagajärgede leevendamiseks või likvideerimiseks. Mõtteid ja palveid üldjuhul humanitaarabiks ei loeta.

Ivan Aivazovski, "Toiduabi jagamine" (1892, kujutatud on Ameerika toiduabi jagamist Venemaa 1890ndate alguse näljahäda ajal.)

Proosa

• Kuigi valitsussektoris on teatud viivitused reageerimisel paratamatud, siis peame sellegipoolest kindlustama, et Ukraina 12 miljoni humanitaarabi vajaja toetamine ei jää peamiselt eraannetajate ja sõltumatute vabaühenduste isiklikuks lõbuks, vaid saab vajaminevat poliitilist tuge, koordineerimist ja rahalisi vahendeid ka avalikult sektorilt.

Lõpuks peab iga ukrainlane seda võitlust, mida meie loodame enda kodus mitte kunagi näha, ja jätkuva arengu- ja humanitaarabi süsteemne eraldamine on vähim, mida oma heale sõprusrahvale pakkuda saame.

• Susanna Veevo, Arengukoostöö Ümarlaua huvikaitseekspert, "Eesti arengukoostöö rahastus peab toetama Ukrainat", ERR, 19.04.2022

• Kreeka on alates esimesest päevast, mil Venemaa tungis Ukrainasse ja puhkes see endiselt jätkuv brutaalne sõda, mis kestab muutumatu intensiivsusega, ilma et lähivaates paistaks vaherahu väljavaadet, avaldanud toetust Ukrainale, osalenud täielikult Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonides Venemaale ja pakkunud nii humanitaarabi kui ka kaitsetoetust. Ja samuti majutanud tuhandeid põgenikke, kes olid sunnitud kodu jätma.

Sõda Ukrainas rikub brutaalselt ja julmalt igasugust arusaama õiglusest ning on vastuolus kõigi põhimõtete ja väärtustega, mille nimel oleme kõik võidelnud alates Teise maailmasõja lõpust.

• Katerína Sakellaropoúlou, intervjuu: Berit Nuka, "Kreeka president: Venemaal ja Türgil on sarnased revisionistlikud eesmärgid", Postimees, 2. juuni 2022

• [Pommitamisest:] Olen jõudnud ainult oma sõpradega rääkida ja nemad ütlesid, et see ei muutunud tegelikult midagi. See ei võtnud nende turvatunnet ära, sest riigis pole ühtegi turvalist kohta.

Nad ei saagi oma elu seisma jätta, sest Lviv on praegu humanitaarabi keskus, kust saadetakse kogu aeg abi ida suunal. Töö ei saa jääda tegemata hirmust. Siis ei aitaks ju keegi.

• Johanna-Maria Lehtme, intervjuu: Priit Pullerits, "Johanna-Maria Lehtme: teadsin, et ukrainlased on võimas rahvas. Aga et nii võimas!", Postimees, 23. aprill 2022

• Te tulite hävitama meie linnu. Hävitama meie rahvast. Võtma meilt ära kõike, mis on meile kallis. Te katkestasite Ukraina tsiviilelanikkonna varustamise elektri, vee ja küttega. Te jätate inimesed ilma toidu ja ravimiteta. Te hoiate võimalikke evakuatsiooniteid tule all. Ei ole ühtegi relva, mida te ei tahaks kasutada meie vastu, Ukraina vabade kodanike vastu. Ja nüüd te ütlete oma propagandistidele, et kavatsete saata Ukrainasse niinimetatud humanitaarabi kolonnid... Pidage meeles, te jumalasalgajad: kui miljonid inimesed teid neavad, siis ei ole teil midagi, mille varal end päästa. (lk 45)
  • Volodõmõr Zelenskõi, "Kui palju kordi on nad tahtnud Ukrainat hävitada, aga pole suutnud", kõne ukrainlastele, avaldatud sotsiaalvõrgustikes, 3. märts 2022; rmt: "Ukraina heaks: Volodõmõr Zelenskõi valitud kõned", tlk Triinu Pakk, 2022.

• Meile on väga tähtis ka Marshalli plaan Ukrainale, vajame abi sõbralikelt riikidelt, sest praegu on Ukrainas umbes 30 protsenti territooriumist hävitatud. Üks näide on see, et iga maa võib võtta enda hoole alla teatud piirkonna, olgu siis linna, oblasti või küla, mida ta hakkab toetama ja mille eest hoolitsema mistahes abi andes. See võib olla ekspertabi, inseneriabi, ehitusabi – mis iganes on teie asjatundjate pädevuses. Eesti tahab oma hoolitsuse alla võtta Žõtomõri oblasti.
• Niisiis on viis küsimust, milles praegu loodame meile sõbralikelt riikidelt abi: relvastus, humanitaarabi – kaasa arvatud meie põgenike eest hoolitsemine, kes on praegu teie territooriumil –, Rahvusvaheline Kriminaalkohus ja karistuste mõistmine, Euroopa Liidu kandidaatriigiks saamine ja Euroopa Liiduga ühinemine ning meie riigi taas üles ehitamine, millega hakkame tegelema juba praegu. See on meie nii-öelda viie küsimuse rusikas, mida palume arvesse võtta ja millele kaasa aidata.
  • Olena Kondratjuk, intervjuu: Berit Nuka, "Ülemraada asespiiker: Ukraina kaitsjad tõestavad iga päev, et väärime ELi kuulumist", Postimees, 18. mai 2022

Luule

pagege kõik
jätke asjad sinnapaika, pagege
jätke tare, kelder täis aprikoosimoosi
jätke roosad krüsanteemid verandal
koerad laske maha, muidu peavad piinlema
visake see maa kus see ja teine, visake

ta ütleb: ära räägi rumalusi, seda maad me viskamegi
päevast päeva kirstudele peale
ta ütleb: kõik läheb veel hästi, me pääseme pea
ta ütleb: humanitaarabi on teel

• Ljubov Jakõmtšuk, "Ta ütleb, et kõik läheb veel hästi" kogus "Donbassi aprikoosid", tlk Mathura, 2019, lk 54