• [Lible:] Ühe sõnaga, minul, vanal käsnal, pole end sugugi vaja nooremate hulka toppida ja nii edasi, aga vaadake Jorhi, kelle auks ja iluks me siin täna oleme kokku tulnud — kes võis arvata, et sellest tedretähelisest vigurist niisugune asi saab! Kes on Paunveres tänapäev kuulsam mees kui Jorh Kaabriel Kiir! Kes teeb veel lõhkisema sabaga pintsaku kui tema, olgu see linnas või maal? Kus on keegi näinud viisakamat noormeest, kes ei joo, ei suitseta, vaid käib kirikus iga pühapäe, vahel koguni kroonupühadelgi? Mitte kogemata ei saanud ta selle õnne osaliseks, ega pääsnud ligi lillele, mis valge-punane; küllap hakati temast lugu pidama tema viisakuse ja heade kommete pärast. Punane pea ei tähenda midagi, seda pead pole ta mitte ise punaseks värvinud, vaid nii on jumal selle loonud, näituseks, et ka punapealiste seas võib olla häid ja armsaid inimesi. (lk 220)