Väsimus

(Ümber suunatud leheküljelt Roidumus)

Väsimus on pingelise või kestva tegevuse tagajärjel tekkiv füsioloogiline seisund, mis toob kaasa organismi talitluse halvenemise ja töövõime languse.

ProosaRedigeeri

  • "Bridgiiiiiiiiiiiiiit! On sul suitsu?"
"Ei, ma jätsin maha ."
"Oh sa sitikas, pole ime, et sa näed välja nii..."
"Mis?"
"Oh, ei midagi, midagi. Natuke... kurnatud."
Ja nii õhtu otsa. Pole midagi hullemat kui inimesed, kes räägivad sulle, et sa näed väsinud välja. Nad võiksid lihtsalt öelda, et näed jube välja. (lk 108)
  • Helen Fielding, "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998


  • Kuid miski ei aita. Ei keemia, hingevalu ega ka kurnatus. Olen enam kui kolmekümne tuhande jala kõrgusel, nii kõrgel tühjuses ja võitlen nagu segane, püüdes kohendada pooleldi kustunud mälestustetuld. Kuid mida enam ma sütele puhun, seda enam mu silmad kipitavad, seda vähem ma näen ja olen sunnitud järjest lähemale kummarduma. (lk 8-9)

LuuleRedigeeri

Et ma käisin langetatud päi
Arvasid et täna olen puhanud ma
Arvasid et täna aga ei
...
Uimane ja väsinud ma tänagi näin
Uimane ja väsinud ma näin näin näin näin
Uimane ja väsinud ma tänagi näin
Uimane ja väsinud ma näin


Hall taevas valge linna kohal.
Üks naine tassib hagu
üle lumise silla.
Tiik on uisutajaid täis
ja puud vareseid.
Jahimehed lumes
üle neljasaja aasta tagasi.
Roidumus kipub peale,
kuigi on natuke jahe.
Mõtlen lumise katuse akna taga
olematuks.
Must korsten seisab üksinda ja abitult
jäises lageduses.
Mõtlen olematuks nelisada aastat
ja enda sinna tagasi
seisma varesevaaguste raagus puude alla.

  • Madli Morell, "3. jaanuar 1980 * Kunstiajalooloeng", rmt: "Tõsimäng", 1983, lk 12-13

VanasõnadRedigeeri

  • Väsib andja, ei väsi võtja.
  • Väsib ära äkiline, pikaline peab vastu.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel