Tõnu Kaljuste
eesti dirigent
Tõnu Kaljuste (sündinud 28. augustil 1953 Tallinnas) on Eesti koori- ja orkestrijuht.
Intervjuud
muuda- Iga heliplaat on püsiv jälg teosest ja selle interpretatsioonist, kõigi osapoolte loomingulistest ideedest ja võimetest ühes hetkes.
- Tõnu Kaljuste, intervjuu: "Tõnu Kaljuste: heliplaat on püsiv jälg teosest ja selle interpretatsioonist ühes hetkes", ERR, 14.10.2020
- See miski, mida me ei oska kunagi seletada, on see, mis see muusika meis muudab. Muusika muudab tihtipeale meid vastuvõtlikumaks igasuguste nähtuste suhtes, aga Arvo Pärdi muusika – nagu ma olen kuulnud – arhitektidest kuni ma ei tea mis eriala inimesteni, tasakaalustab.
- Tõnu Kaljuste, intervjuu: "Tõnu Kaljuste: Pärdi muusika võtab inimesega distantsi ja pakub tuge", ERR, 22.05.2020
- Kõrghariduse omandamine ja laulupeod on omavahel seotud kaudselt. Laulupeo repertuaar pole nii raske, et seda peaks kohapeal juhendama kõrgharidusega spetsialist. Olulisem on laulupeo üldjuhtidelt tulev metoodika, kuidas antakse edasi näpunäiteid õppimisprotsessis. Luuakse ju universaalset tõlgendust muusikale, milles pole suurt kohta isikupärasteks tõlgendusteks. Teiselt poolt, mida parem muusikaline haare, seda kergem on oma tööd teha. Ka õpetaja Arno tüüpi viiuliga ja hästi klaverit valdav muusik võib jõuda selles töös hea tulemuseni. Kätega vehkimine on küll koorijuhi tunnus, kuid see pole ainus tee.
- Muusika tunnetus on universaalne. Tänapäeva puhkpillimängijad on nii universaalsed, et võivad mängida sümfooniaorkestris ja bigbändis ilma, et sooritaks stilistilisi apse. 16-aastane pianist võib mängida tänapäeval veatult Tšaikovski klaverikontserti. Sellises maailmas me ei saa rääkida tudengile tõsimeeli, et Cyrillus Kreegi koorilaule on väga raske omandada.
- Teadagi, tänapäeval ei suunata enam tööle. Inimene võib minna tööle Euroopa liidus igale poole. Nagu eesti arstid töötavad Soomes, nii on seal ka muusikaõpetajaid-koorijuhte. Küsige neilt, miks neil seal meeldib. Aimatav vastus on – selgus tööandjaga. [---] Inimene läheb sinna, kus tal on tööd.
- Kui oskad lugeda, siis ühel hetkel ajalehest ei piisa, tahad ka raamatut.
- Eesti pidu ei pruugiks seostada integreerumise ja muude poliitiliste teemadega. Selle tarvis võiks olla üldlaulupidude vahel teisi formaate. Olen paaril korral teinud laulupeosarnaseid üritusi, esimene oli "Laulusild", kui laulukaare all oli suur rahvusvaheline ühendkoor, kes laulis mitmes keeles. Siinsetel venelastel oleks tore olla kohal mõlemal.
- Tõnu Kaljuste, intervjuu: Marge-Ly Rookäär, "Tõnu Kaljuste: kätega vehkimine on küll koorijuhi tunnus, kuid see pole ainus tee", ERR, 25.01.2020
