Pianist

Proosa

• Klaverit mängides tõmbab pianist kätte klahvide elegantsed kindad. (lk 28)
• Pianisti luupainaja on unenägu, milles ta näeb kilomeetrise klaviatuuriga klaverit. (lk 31)
• Tiibklaverid avanevad nagu salalõksud, et püüda halbu pianiste. (lk 38)
  • Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974

• Ta kõndis piki märga liiva kõige eredamalt valgustatud sadamasilla poole, kus janusele öödeavastajale pakkus end "Draakoni" neoontuledes põlev kere.

Ükski Sabina sõber ei saanud siiatulekut endale lubada. Isegi klaver oli siin heitnud kõrvale tagasihoidliku kesta ja lisas ülejäänud liikumisele oma paljastatud seesmiste mehhanismide tantsu, laiendades pianisti kuningriiki abstraktsetest nootidest ärritatud traatidel pikutavate malendite viimistletud balletini.

• Anaïs Nin, "Spioon armastuse majas", tõlkinud Anne Allpere, LR 46/47, 1993, lk 21

• Maailm ei ole kunagi mitte kedagi oodanud, ka Goethet mitte. Vaid need inimesed on ise tulnud ja olnud. Teisest küljest maailm just noori pianiste ootabki, sest pärast kahekümnendat eluaastat on pianisti jaoks juba hilja.
  • Sten Lassmann, intervjuu: "Sten Lassmann: usk inimesse pole kaasasündinud" ERR, 20.10.2020

Luule

Käib kontsert. Taldrikud sääl sätendavad
ja viiul vilgatab, kui tõuseb poogen
ja kontrabass küll kordab küsimust.
Trumm punast lisab, tšello pruuni tooni.
Mis mõtleb metsasarv, kas tuulehooni
jääb vait?
          Ja keskel klaver süsimust.
Kiir valgust, peen kui pianisti ranne.
Nii kestab kontsert.

• Mari Vallisoo, "Kontsert", rmt: "Mälestusi maailmast", 2015, lk 357