Mehhanism

Püstvokk Udmurtiast (20. sajand)

Gillett & Johnston'i tornikella mehhanism

Proosa

• Kultuur ei ole siiski informatsiooni ladu. See on ääretult keeruka ülesehitusega mehhanism, mis säilitab informatsiooni, töötades pidevalt välja selle jaoks sobivamaid ja kompaktsemaid vahendeid, hangib uut; šifreerib ja dešifreerib teateid, tõlgib neid ühest märkide süsteemist teise.
  • Juri Lotman. "Kultuur ja informatsioon". Tõlkinud Tanel Pern. Rmt: "Kultuuritüpoloogiast". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010, lk 26-30

• 1500. aasta eelse eesti keele ainukese mõeldava säilinud näitena tuleb arvesse küll 19. ja 20. sajandil dokumenteeritud eesti regivärsiline rahvalaul, mille värsimõõt ja muu vormisund on võinud säilitada varasema perioodi keelendeid. Samal ajal on pikemata selge, et see rahvalaul pole (mitte ainult) keele külmkamber, vaid on (ka) pseudoarhailisust tootev mehhanism. On ju rahvalaul ühtaegu nii ennast säilitav kui ka ennast taastootev nähtus. Taastamisprotsessid on aga suhteliselt nõrgalt uuritud, sest olulisemaks on peetud külmkambriefekti. Igatahes pole eesti regivärss kriitikaväline keeleajalooline tunnismees, vaid asi on tunduvalt keerulisem.
  • Ago Künnap, "Kas eesti regivärss pakub puuduvaid andmeid eesti keelest enne aastat 1500?" Folklore, 2000

• Leidsin hiljuti ühest vanast märkmikust lõigu, mille olin kirja pannud umbes kaheksateistkümneselt: "Minu meelest haiseb siin mäda järele, üleküpsenud puuviljade mäda järele. Mitte kusagil, mitte iial ei ole sünd ja sigimine ja surm, elu koletislike murrangute võigas mehhanism, mida kreeklased nimetasid miasmiks, reostuseks, olnud nii jõhker või väliselt nii ilusaks võõbatud; mitte kusagil pole nii paljud inimesed nii hardalt uskunud valet ja muutlikkust ja surma surma surma." (lk 9)
  • Donna Tartt, "Salajane ajalugu", tlk Liina Viires, Tallinn: Pegasus, 2007

• Juri Lotman iseloomustab oma hilisemates töödes semiosfääri (semiootilist ruumi) ühtse mehhanismina, mis moodustub keelte ja tekstide mitmekesisusest. Need on üksteisega dialoogilises kommunikatsioonis, mis lubab semiosfääri kirjeldada kui intellektuaalset subjekti. See on kontiinum erinevaid tekste ja keeli, see on pidev erinevate teoreetiliste lähenemisviiside piiride tuvastamine. Omavahel lõikudes tekitavad need aga lugejas uusi tähenduslikke tervikuid ja see ärgitab teda suhtlema nii teksti kui iseendaga. (lk 192)
  • Andreas Ventsel, "Eripalgeline Lotman", Vikerkaar 7–8/2011, lk 187-192 (Arvustus: Juri Lotman, "Kultuuritüpoloogia", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010; "Jalutuskäigud Lotmaniga", koostanud Mihhail Lotman, Tallinn: TLU PRess, 2010.)

• Minu meelest on luule võitleva Süütuse allikaks, mille ma oma teadvuses suunan süüaluse maailma vastu, selleks et seda jätkuvate muutuste varal nõnda ümber kujundada, et see oleks kooskõlas minu unelmatega. Tegemist on moodsa maagiaga, mille maagiline mehhanism taotleb ilmutada meie tõelist tegelikkust.
  • Odysséas Elýtis, cit. via: Kalle Kasemaa eessõna Elýtise poeemi "Õige on" tõlkele, rmt: Odisseas Elitis, "Õige on", tlk Kalle Kasemaa, 1980, lk 13