Kell kuus õhtul plaatanite all on vaikne ja rauge. Ma tulin kontorist välja ning sammusin aeglaselt mööda promenaadi, tajudes vaevu märgatavat rammestust, läheduses asuvas korteris kannatlikult ootavaperekonna olemasolu, kes võis veel pisut oodata, ja lõpuks tahtmist rüübata triibulise varikatusegakohvikus pikkamisi karastavat õlut. Niiviisi kasutatakse minu kodupaigas Arles'is ametitegevusest vaba aega. (lk 12)
"Malarte'i" kohvik oli tühi, sest pärastlõunati areenidel toimuv härjavõitlus oli kaasa haaranud need, kes tavaliselt terrassil istuvad. Lõunataevas rullus määrdundroosa pilv. Siinkandis toob meretuul niiskust, mis kandub meieni Aafrikarannikult, ning pole harulduseks siroko, mis eelmise õhtu tuulevaikusest välja kasvanuna hävitab kahekümnekraadise nurga all kõik elava ja kannab kaasas kollakat pinnast. Nii harva kui sajabki, mähkub linn kleepuvasse kõikjale immitsevasse porri. (lk 12)
