Asta Hameri
eesti kirjandusteadlane ja -kriitik
Asta Hameri (kuni 1938 Asta Hammermann; pseudonüümid: A. Alasi, A. Mäger; A. Nael; 2. detsember 1922 – 18. juuli 1995) oli eesti kirjandusteadlane ja -kriitik.
Artiklid
muuda- Aleksis Kivi "Seitse venda" on humoristlik romaan ja samal ajal ka ülev poeem rahva arenemisvõimest ning hariduspüüdest. Kivi "juured ja oksad" on selles tuge vasti ühte kasvanud tema sünnimaa ja rahvaga, kelle kunstiline sõna on kirjaniku loomingust lahutamatu. "Seitsmes vennas" särab rahva kujutlusvõime ja huumorimeel, võidutseb visa tahe, mis "viib mehe ka läbi halli kivi".
- Kujutades tervet arengulõiku soome rahva elust, näitab kirjanik ajaloo tõele vastavalt neid arenguraskusi, mille ületamisega jõuti metsastamiselt maa- ja eneseharimiseni. Teoses meenutatakse, et ristiusk kord Hämemaal pikka aega "paganlusega" võitles. Kuidas võitnud kirik oma võimu ja vahenditega rahvast valgustas, kuidas selline haridustöö rahva teadvuses kajastus, see on "Seitsmes vennas" antud tõepäraselt. Rahvausundi kujutlused elavad teose tegelastes kõrvuti usulistega, laenates viimastele oma funkt sioone (jumalasõnale antakse tarbeväärtus tondi peletamisel). Külas ja kiriku läheduses viibides elavad vennad üle viimsepäeva-hirmu, Impivaarale asudes on nad lähemal kummituste ja nõianoolte maailmale. Vastava arengufaasi käsitlemisel pole ükski teaduslik eritlus täpsem Kivi omast.
- Neis piirides viibki Kivi seitse häme venda vabadust kitsendava ühiskondliku elu ja vaimuharimise eest metsade pakku. Seal lastakse neil rinda pista looduse, loomade ja enese metsikusega, lastakse metsaromantikal enesele lõppu kuulutada ja tuuakse elu käsituselt muutunud vennad taas ühiskonda. Niisuguse russooliku retke sisemine koomika kasvab selles avalduvast vasturääkivusest: ühiskonnast põgenedes viivad vennad endas kaasa vajaduse kehtestada oma elus siiski ühiskondliku korra "parakrahvid".
- Vennad on nagu Impivaara kunagi sele alemaale kasvanud mets, mis oma tohutu kasvujõuga taotleb endise laane piiritut vabadust. Vendade esivanem hoolitses seda maad omaks võttes mitte enda, vaid järeltulijate heaolu eest. Nii talitas Kivigi seitset pakaltukaga poega omaks tunnistades. Romaanis hoiab Aapo oma vendade ees peeglit, talitsedes ja suunates neid ilukõnesse rüüta tud õpetusega. Ka Kivi soov oli, et lugejad tema teoses oma tugevust ja nõrkust tundes jagaksid kirjaniku armastust oma rahva vastu, ning et sellest kasvaks "püüd kodumaa õnne ja hüvangu poole".
- Näilikest eeldustest hoolimata on teos dramatiseerimiseks üks raskemaid. Kuidas anda sellest oluline tema koomilise ja lüürilise seost arvestavalt, kuidas panna elama teose eepilised osad, tabada rahvuslikku omapära jne., — juba neilgi küsimustel on kaal terviku seisukohast. Pealegi puudub laval ja teatrisaalis vendade kadestamisväärt aeg tõmmata tõusukohtade vahel hinge muinaslugude kuulamisega või avada-avastada rikastavaid karakterjooni vendade tõemeelsetes arutlustes.
- Asta Hameri, "Teosest ja tõlgendusest", Sirp ja Vasar, 16. märts 1956, lk 5