Liialdus

(Ümber suunatud leheküljelt Liialdamine)


Proosa

muuda
  • Usaldusväärne ja innukas teenija peab pidama meeles, et raiskamine ja liialdus ei ole tõendus oskustest. Otse vastupidi. Hea kokakunst ei ole mingil juhul kulukas, kuna see kasutab iga asja parimal viisil ära ning valmistab lihtsaist ja säästlikest koostisainetest road, mis on ühtaegu keelepärased ja elegantsed.
    • Judith Montefiore, "Juudi käsiraamat", 1846, sissejuhatus kokaraamatusse, "Tähelepanekuid koka tarbeks"



  • Isegi meie galaktika sai paljudes keeltes nime selle järgi, et meenutas öötaevasse pritsitud emapiima. Legend on jäädvustatud Jacopo Tintoretto kuulsal maneristlikul maalil "Linnutee sünd". Pildil laseb Jupiteri naine Juno imeva lapse Heraklese kesk toidukorda rinna otsast lahti ja pritsib piimajoa kosmosesse. Üles lennanud piimatilkadest saavad tähed. Maa peale kukkunud piiskadest saavad liiliad. Olen ise selle maali ees Londoni Rahvusgaleriis seisnud, kui olin neljandat kuud rase ja ootasin alles looteveeuuringu tulemusi. Kui vaatasin Juno nibudest kahele poole valges kaares purskkaevuna pritsivaid piimajugasid, naersin endamisi ja mõtlesin: milline liialdus ja kui ebatõenäoline. Aga ei ole. Tintoretto oli seitsme lapse isa. Küllap tema juba teadis, kuidas piim pritsida võib. (lk 200)


  • "Ära nüüd liialda," pomises Muhv.
Kuid Kingpool oli juba hoogu sattunud.
"Ma ei liialda mitte põrmugi!" hüüatas ta. "See, kes liialdab, on hoopis Sammalhabe! Või pole see sinu meelest liialdamine, kui endale rästikuid taskusse topitakse? Võib-olla on see sinu meelest täiesti loomulik asi?!" (lk 102)


  • "Kui liiga palju varastada, pole varsti enam kuskilt võtta!" [rehepapp]