Florence Nightingale

Florence Nightingale (12. mai 1820 – 13. august 1910) oli inglise meditsiiniõde, tänapäevase õenduse rajaja.

Florence Nightingale

Henrietta Rae, "Florence Nightingale oma lambiga Krimmi sõja ajal patsiendi juures" (1891)

Feodora Gleichen, ausammas Florence Nightingale'ile Derbys (1914)

• Mõistmaks Jumala mõtteid, peame õppima statistikat, sest see on tema kavatsuste mõõt. (lk 135)
  • Florence Nightingale, cit. via: Brian Everitt, "Chance Rules: An Informal Guide to Probability, Risk, and Statistics", 1999

Kirjad

• Muidugi on kõik kirikud vaid enam-vähem ebaõnnestunud katsed esitada nähtamatut mõistusele. (lk xiv)
  • Florence Nightingale, kiri vanematele Roomast, 1847-1848; rmt: "Suggestions for Thought: Selections and Commentaries", toim Michael D. Calabria & Janet A. MacRae, Philadelphia: University of Pennsylvania Press, 1994

• Müstitsismi õige kasvu nägemiseks pead pöörduma muhameedluse, budismi, Ida, sufide ja fakiiride, panteismi poole. (lk xiii)
  • Florence Nightingale, kiri 2. märtsist 1853, Claydon Collection (Calendar of Letters, 3.04,659), rmt: "Suggestions for Thought: Selections and Commentaries", toim Michael D. Calabria & Janet A. MacRae, Philadelphia: University of Pennsylvania Press, 1994

• Sõja õuduseid ei suuda keegi kujutleda - need ei ole haavad ja veri ja palavik, tähniline ja kõhutüüfus, või düsenteeria, krooniline ja akuutne, külm ja kuumus ja nälg - need on joovastus, purjus brutaalsus, demoraliseerumine ja korratus alluvate ning kadetsemine, jõhkrus, ükskõiksus ja isekas brutaalsus ülemuste seas. (lk 141)
  • Florence Nightingale, kiri 5. maist 1855, rmt: "Florence Nightingale: An Introduction to Her Life and Family: Volume 1 of the Collected Works of Florence Nightingale", toim Lynn McDonald, Wilfrid Laurier University Press, 2001

• Mul on olnud suurem vastutus inimelude eest kui ühelgi mehel või naisel eales varem. Ja ma omistan oma edu sellele, et ma ei pakkunud ega otsinud kunagi vabandusi. Jah, ma näen praegu erinevust enda ja teiste inimeste vahel. Kui juhtub õnnetus, siis mina tegutsen ja nemad otsivad vabandusi. (lk 506)
  • Florence Nightingale, kiri Hilary Bonham Carterile, 1861, cit. via: Edward Tyas Cook, "The Life of Florence Nightingale", London, 1913

• Peale selle on teaduse praegune suund Newtoni ja Baconi omale vastupidine. Nüüd algab see kesksest hüpoteesist, täitub faktidega võib-olla poole kraadi jagu ringist, jätab kõrvale, nagu ütlematagi selge, vastandlikud faktid ja kuulutab hüpoteesi tõestatuks - ring on täis saanud. (lk 93)
  • Florence Nightingale, kiri lord de Greyle, 11. veebruar 1869, Add Mss 43546 f130; "Florence Nightingale on Social Change in India: Volume 10 of the Collected Works of Florence Nightingale", toim Lynn McDonald, Wilfrid Laurier University Press, 2007

• Telegramm kõlab alati rohmakalt, sest telegramm ei saa põlvili laskuda. (lk 202)
• Nagu ma aru saan, et pihustab veebruaris meid kõiki väikseimateks aatomiteks, mille Dalton iial leiutanud või avastanud on (ma ei tea, kumba), India sõjaväevõimude "kaitse" poolt parlamendis. (lk 202)
  • Florence Nightingale, kiri lord de Greyle, 16. detsember 1863, Add Mss 43546 ff86-95; "Florence Nightingale on Health in India: Volume 9 of the Collected Works of Florence Nightingale", toim Lynn McDonald, Wilfrid Laurier University Press, 2006

Kirjutised

• Hüpotees on teadusele kõige armulikum abivahend. Kuid näib olevat teatav oht, et täppisteadused muutuvad ebatäpseteks, kui neil lastakse teha oletusi faktidest nii kaugele ette. (lk 649)
  • Florence Nightingale, kirjake, Add Mss 45845 f91; "Florence Nightingale on Society and Politics, Philosophy, Science, Education and Literature: Volume 5 of the Collected Works of Florence Nightingale", toim Lynn McDonald, Wilfrid Laurier University Press, 2003

• Me ei tohi kunagi uskuda muud kui vaid seda, et kuskil on absoluutne tõde, kuid me peame alati uskuma, et me seda tõde veel ei tea. Ning me ei saa seda teada muidu kui kogu inimkonna igaveste pingutuste kaudu. (lk 650-651)
  • Florence Nightingale, kirjake Benjamin Jowettile, Add Mss 45783 ff173, 179, [1865 or later]; "Florence Nightingale on Society and Politics, Philosophy, Science, Education and Literature: Volume 5 of the Collected Works of Florence Nightingale", toim Lynn McDonald, Wilfrid Laurier University Press, 2003

• Raske on, olgu sõna või teoga, pakkuda abi, mida ei otsita. (lk 174)
  • Florence Nightingale, "Suggestions for thought", rmt: "Cassandra and Other Selections from Suggestions for Thought", toim Mary Poovey, NY: New York University Press, 1992

"Cassandra"

Florence Nightingale'i essee "Cassandra" (1860) ilmus teose "Suggestions for Thought to Searchers after Religious Truth" teise köitena (kirjutatud 1852, parandatud 1859). Tsitaadid väljaandest: Florence Nightingale, "Cassandra and Other Selections from Suggestions for Thought", toim Mary Poovey, NY: New York University Press, 1992.

• Tihti satub inimene nii üksi ekslema kibeduses või ilmajäetuses. Võib juhtuda, et sellisel inimesel tekib kiusatus otsida pääseteed lootuses talle hingelähedasemale sfäärile. Kuid võib-olla, kui me end sellest maailmast enneaegselt välja lülitame, tuleb kõik isegi uuesti läbi kannatada - enneaegne sünnitus ei pruugi aidata kaasa tulemusele või teisele olemisele, mida tuleb algusest uuesti alustada. (lk 205, algus)
• Miks on naistel kirg, intellekt, moraalne tegevus – need kolm – ja ühiskonnas koht, kus ühtki neist kolmest ei saa teostada? Mehed ütlevad, et kurtmise eest karistab jumal. Ei, hoopis mehed on viletsuse peale vihased. Nad on naiste peale ärritunud, sest nad ei ole õnnelikud. Nad võtavad seda kui isiklikku solvumist. Ainuüksi Jumalale võivad naised kurta ilma Teda solvamata! (lk 205)
• Mis on romaanid? Mis on iga kunagi kirjutatud romantilise loo võlu saladus? Esimene asi heas romaanis on paigutada isikud üheskoos oludesse, mis loomupäraselt kutsuvad esile tegelaste kõrged tunded ja mõtted, mis annavad neile nendes punktides ainest nendevaheliseks sümpaatiaks — neid nimetatakse romantilisteks sündmusteks. Teine on see, et kangelannal pole üldjuhul perekondlikke sidemeid (peaaegu vältimatult pole tal ema) või kui on, siis need ei sega tema täielikku iseseisvust.

Need kaks asja moodustavad romaanide lugemise peamise võlu. (lk 207-208)

• Anna meile tagasi meie kannatused, hüüame oma südames Taeva poole — pigem kannatus kui ükskõiksus, sest mitte millestki ei tule midagi. Kuid kannatustest võib tulla ravi. Parem valu kui halvatus! Sada võitleb ja uppub lainemurrus. Üks avastab uue maailma. Kuid pigem surra kümme korda lainemurrus, kuulutades teed sellesse uude maailma, kui seista tegevusetult kaldal! (lk 208)
• Kirg, intellekt, moraalne aktiivsus — need kolm pole naises kunagi rahuldatud saanud. Selles külmas ja rõhuvas tavapärases õhkkonnas ei saa nad rahul olla. Selle teema kohta enamat öelda tähendaks siseneda kogu ühiskonna ajalukku, tsivilisatsiooni praegusesse olukorda. (lk 208)
• Luule ja kujutlusvõime loovad elu. Laps langeb kruusarajal põlvili, nähes omaette seisvat õites roosat viirpuud, et selle eest Jumalat kiita. (lk 209)
• Religioossed inimesed on praegu ja peavadki olema ketserid – sest me ei tohi palvetada, välja arvatud eelnevalt koostatud sõnalises "vormis", ega mõelda Jumalale, välja arvatud etteantud mõtte piires. (lk 223)

Tema kohta

• "Väljendeid nagu "meeskonnavaim" kasutatakse alati individuaalsuse, armastuse ja isiklike meeldimuste hävitamiseks," oli öelnud miss Brodie. "Mõisteid nagu "meeskonnavaim"," ütles ta, "ei tohi kasutada naiste suhtes, eriti kui nad pühendavad ennast kutsumusele, mille väärtused on mäletamatutest aegadest peale olnud sellele kontseptsioonile risti vastupidised — halastajaõde Florence Nightingale ei teadnud midagi meeskonnavaimust, tema kutsumuseks oli päästa inimese elu, ükskõik missugusesse meeskonda see inimene kuulus." (lk 253)
  • Muriel Spark, "Memento mori. Miss Jean Brodie oma parimas eas", tlk Vilma Jürisalu, 1989