George Berkeley
iiri filosoof
George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja idealistlik filosoof, anglikaani kiriku piiskop.
Impeerium on lääne poole teel.
On neli vaatust juba läbi saand
ja viies jäänud lõpetada veel.
On aja õilsaim võsu viimane.
(Algupärand:
Westward the course of empire takes its way;
The first four Acts already past,
A fifth shall close the Drama with the day;
Time's noblest offspring is the last.)
- "Värsid väljavaatest viia Ameerikasse kunste ja õpetust" ("Verses on the Prospect of Planting Arts and Learning in America", 1726)
- Vähesed mõtlevad, kuid paljudel on arvamused.
- (Few men think; yet all have opinions.)
- Philonous Hylasele. Teine dialoog. "Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel" ("Three Dialogues between Hylas and Philonous", 1713); lõik on lisatud teose kolmandasse väljaandesse (1734).
- Olla tähendab tajutud olla.
- Esse is percipi.' (Ladina ja inglise keele segu.)
- "Traktaat inimteadmise printsiipidest", I osa ("Treatise Concerning the Principles of Human Knowledge", 1710), §3
- 6. Mõned tõed on vaimule nii lähedased ja ilmsed, et nende nägemiseks peab inimene üksnes silmad avama. Niisuguseks pean ma ka seda tähtsat tõde, et kõik taevased koorid ja maine kola, ühesõnaga kõik need kehad, millest koosneb see vägev maailm, ei püsi alal ilma vaimuta, et nende olemine seisneb tajutud või tuntud olemises; et järelikult senikaua, kuni nad pole minust tajutud, ei eksisteeri minu ega ühegi teise loodud hinge vaimus – seni jääb täiesti mõistetamatuks ja kogu abstraktsiooni absurdsusest tulvile katse omistada nende ühelegi osale vaimust sõltumatut eksistentsi. Selles veendumaks peab lugeja üksnes järele mõtlema ning püüdma oma mõtetes eraldada tajutava asja olemist tema tajutud olemisest.
- "Traktaat inimteadmise printsiipidest", I osa ("Treatise Concerning the Principles of Human Knowledge", 1710)
- 35. Ma ei vaidle ühegi asja olemasolu vastu, mida me suudame kogeda, olgu siis meeletaju või järelemõtlemise teel. Et asjad, mida ma oma silmaga näen ja oma käega katsun, on olemas, päriselt olemas, ei sea ma kahtluse alla vähimalgi määral. Ainumas asi, mille olemasolu me eitame, on see, mida filosoofid kutsuvad mateeriaks või kehaliseks substantsiks. Ja nii tehes ei põhjustata mingit kahju kogu ülejäänud inimkonnale, kes, julgen ma öelda, ei hakka sest ealeski puudust tundma.
- (I do not argue against the existence of any one thing that we can apprehend, either by sense or reflection. That the things I see with mine eyes and touch with my hands do exist, really exist, I make not the least question. The only thing whose existence we deny, is that which philosophers call matter or corporeal substance. And in doing of this, there is no damage done to the rest of mankind, who, I dare say, will never miss it.)
- "Traktaat inimteadmise printsiipidest", I osa ("Treatise Concerning the Principles of Human Knowledge", 1710)
- 1. Tõde otsides on põhiline vältida eksitusi termineis, mida me halvasti mõistame: nõnda hoiatavad pea kõik filosoofid, kuid vähesed võtavad seda kuulda. Ent seda hoiatust järgida polegi nii raske, eriti füüsikas, kus valitsevad aru, kogemus ja geomeetriline arutluslaad. Jättes niisiis võimalust mööda kõrvale kõik eelarvamused, juurdugu need keelekasutuses või filosoofilises autoriteedis, pöörame oma pilgu asjade päristisele loomusele. Sest kellegi autoriteet ei peaks olema nii kõrge, et anda tema sõnadele ja terminitele väärtus, ehkki nende taga pole midagi selget ja tõsikindlat.
- "Liikumisest ehk liikumise printsiibist ja loomusest ning liikumiste edasikandumise põhjusest" ("De motu: Sive; de motu principio et natura, et de causa communicationis motuum", 1721)
- Õhk on ses õnnelikus maailmaosas kujuteldamatult mahe ja hõrk, seda lõhnastavad mürdipõõsad ja apelsinisalud, mida on puistatud kõikjale üle maa; taevas on peaaegu pidevalt sire ja sinine; kuumuse leevendab parajaks soojuseks värskendav meretuul.
- Apuuliast Lõuna-Itaalias sir John Percivalile 6. aprillil 1717 saadetud kirjas
