Gottfried Wilhelm Leibniz

saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor

Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik, jurist ja muidu polühistor.

Gottfried Wilhelm Leibniz (umbes 1700).

"Monadoloogia"Redigeeri

  • 65. Ja looduse autor on osanud [pu] seda jumalikku ning lõputult imeväärset kunsti [artifice] praktiseerida, sest mateeria iga osa ei ole mitte üksnes lõputult jagatav, nagu antiiksed tunnistasid [reconnu], vaid ka tegelikult lõputult alajaotusteks jagatud [sous-divisée], iga osa osadeks, millest igaühel on mingi oma liikumine; muidu oleks võimatu, et mateeria iga osa saaks väljendada universumit.
66. Millest on näha, et mateeria vähimaski osas leidub loodute, elusolendite, loomade, entelehhiate, hingede maailm.
67. Mateeria iga osa võib mõelda [conçue] taimi täis aiana ja kalu täis tiigina. Aga taime iga raag, looma iga ihuliige, tema kehamahlade iga tilk on veel üks säärane aed või säärane tiik.


Tema kohtaRedigeeri

ProosaRedigeeri

  • [Sinine Daam:] - Mitu maailmareligiooni on läinud liiga kaugele. Katses eraldada kuri heast. Ka kristlus. Mitte et me neid eristama ei peaks. Kuid kui eraldatus muutub liiga rangeks, muutub see ebainimlikuks. Mulle on alati väga meeldinud Leibniz. "Teodiikes" ütleb ta, et Jumal on nagu köögitüdruk. Kui ta leiva küpsetab, annab ta endast parima. Ja kõik käib asja juurde. Ka mustad kriimud koorikul. Teatud mõttes peab ka kurjus olema Jumalast. Teisiti ei oleks võimalik seda maailma välja kannatada. Inimeseks olemist, kõigi meie vigadega. Ma olen alati tundnud, et Leibniz oli suur staarets. Me ei ole lihtsalt jõudnud teda veel kanoniseerida. Kui ta oleks olnud vaba, oleks tema olnud mulle sobiv mees. (lk 329)

VälislingidRedigeeri