Grammofon
- Siis ta [Šura isa] läks grammofoni juurde, pani plaadi mängima ja palus mind tantsima. Vaatasin Iljale otsa ja tema noogutas, ja nii ma pidin tõusma ja vana mehe käevangus saali keskpõrandale minema. Mu kohmakus pani mind hirmsasti häbenema, aga siis palus Šura endale partneriks Ilja ning pani pea lihtsalt ja võluvalt talle õlale. Me liikusime tango taktis mööda saalipõrandat ja parkett nagises ja üleskeeratavast grammofonist kõlas muremeelne muusika ja naised kõrvaltoas kurvastasid vaikides.
- Sirpa Kähkönen, "Graniitmees", tlk Piret Saluri, 2017, lk 102
- Kui aga Toots Kiire vennakese ristsetel keset pühalikku talitust grammofoni üürgama pani: "Miinge üüles mägedeele!", tuli köster õhtul koolipoiste magamistuppa ja pidas Tootsile kõva epistli, mille lõpetas sõnadega:
- "Sind, Toots, on jumal oma vihas loonud, nuhtluseks inimestele nende pattude eest. Ütle, mis pean ma sinuga tegema?"
- Tundsin kogu südamest köstrile kaasa ja mu suust lipsasid surmtõsiselt, täis seesmist veendumust, sõnad: "Mitte ei tea teile nõu anda."
- Leopold Hansenile, kes mängis köstrit, tuli minu omaalgatuslik lause ootamatult, ta hakkas turtsuma ja kukkus nõnda kurjustavast toonist välja.
- Mari Möldre, "Eesriie avaneb", 2. trükk, 2010, lk 276
Kes küll võtaks paneks peale keelu,
et ei kriiskaks nõnda "ukuleelu"
vastasmaja grammofonitorust?
- August Alle, "Grotesk", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 72-74