Grammofon 20. sajandi algusest

Proosa

muuda
  • Just kui ta, küürus ja vimmas, uksest välja tahab minna ja veel korra toas ümber vaatab, jääb tema pilk grammofonile peatuma. Südamepööritusest hoolimata seisatab ta ja peab aru, mis ühist on grammofonimängul hobusesõiduga; et midagi on, see on kindel, mispärast see’s talle muidu meelde tuli. Sõita on ainult siis tore, kui hobust ise saab ajada, ja grammofoni mängida, kui - Oi, oi, kui tore oleks teda kord ise, ilma teiste abita käima panna!
Aga teisel pool ust on praegu niisugune toimetus käsil, mida naljalt eksitada ei tohi, ja kui ta nüüd pilli ikka tõesti mängima paneks, siis kostaks teisele poole tingimata ära.
Aga... vahest ei kosta.
Joosep Tootsis võitlevad valgus ja pimedus. Ja nagu harilikult ikka, võidab muidugi pimedus. Läbi pühaliku vaikuse kostab grammofoni kägisev hääl ja nägemata laulukoor laulab täis vaimustust ja tuld: "Miinge üüles mägedeelle!"
  • Oskar Luts, "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 154-155


"Sind, Toots, on jumal oma vihas loonud, nuhtluseks inimestele nende pattude eest. Ütle, mis pean ma sinuga tegema?"
Tundsin kogu südamest köstrile kaasa ja mu suust lipsasid surmtõsiselt, täis seesmist veendumust, sõnad: "Mitte ei tea teile nõu anda."
Leopold Hansenile, kes mängis köstrit, tuli minu omaalgatuslik lause ootamatult, ta hakkas turtsuma ja kukkus nõnda kurjustavast toonist välja.


  • Siis ta [Šura isa] läks grammofoni juurde, pani plaadi mängima ja palus mind tantsima. Vaatasin Iljale otsa ja tema noogutas, ja nii ma pidin tõusma ja vana mehe käevangus saali keskpõrandale minema. Mu kohmakus pani mind hirmsasti häbenema, aga siis palus Šura endale partneriks Ilja ning pani pea lihtsalt ja võluvalt talle õlale. Me liikusime tango taktis mööda saalipõrandat ja parkett nagises ja üleskeeratavast grammofonist kõlas muremeelne muusika ja naised kõrvaltoas kurvastasid vaikides.


Luule

muuda

Kes küll võtaks paneks peale keelu,
et ei kriiskaks nõnda "ukuleelu"
vastasmaja grammofonitorust?

  • August Alle, "Grotesk", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 72-74
 
Vikipeedias leidub artikkel