Kalli Klement

eesti päritolu Rootsi tõlkija, kunstikoguja ja kultuuritegelane

Helen Kaisa Kalli Klement (sündinud 31. detsembril 1950 Stockholmis) on eesti päritolu Rootsi tõlkija, kunstikoguja ja kultuuritegelane.


Intervjuud ja esinemised muuda


  • Avastasin Eesti omanäolise nahakunsti, meie ilusad nahkköited. Mind on alati paelunud eesti kirjandus ja selle tõlkimine, sellest ka eriline huvi köitekultuuri vastu. Katariina gildi nahakojas sain kontakti nahakunstnikega ja lasin mulle lapsepõlvest armsaks saanud või oma looga teoseid (kuidas neist üks või teine minu omaks on saanud) väärika köitega õilistada.


  • Rootsis kuulub usundiõpetus koos geograafia ja ajalooga nn ühiskonnateaduslike õppeainete plokki. Nende eesmärk on õpetada inimest demokraatlikus ühiskonnas toime tulema.
Usundiõpetus on kõigis koolides kohustuslik ja see põhineb eeskätt luteriusul, aga annab ülevaate ka kõigist teistest usunditest. Praeguse süsteemi kriitikud väidavad, et see distsipliin on liialt luterluse-keskne, aga eks palju olene õpetajast. Minu õpetaja katsus anda küll ülevaadet kõiksugu usundeist ja selgitada nende kultuurilist tagapõhja.


  • [Laenutushüvitisest:] Riik hüvitab kirjanikke selle eest, et nende raamatuid raamatukogus laenutatakse. Rootsis läheb umbes pool hüvitusest autoritele tagasi. Ülejäänud osa on fondis, kust autorid saavad stipendiume taotleda.
Aitasin Eestis ka sellise hüvitise jagamise süsteemi luua. Rootsist erinevalt saavad Eesti autorid toetust täpselt niipalju kui palju raamatut on välja laenutatud.
  • Kui ma Eestisse tulin, siis alustasin Põhjamaade Luulefestivaliga. Nüüdseks on festival väga tugevad jalad alla saanud ja elab täitsa oma elu. Luuletajaid on olnud esinemas Läänemere ümber asuvatest riikidest.
  • Tekstiil on mind alati huvitanud. Seoses sellega olen õppinud kangakudumist ja kuidas praktiliselt tekstiiliga ümber käia. Ma tahtsin saada tekstiilikonservaatoriks või -restauraatoriks. Peale ülikooli saingi tööd muinsuskaitseameti ja ajaloomuuseumi juures tekstiilirestauraatorina, kus olin kümme aastat. Seal hakkasin tegutsema ka ametiühingus.
Stockholmis elades olin aastaid tegev rahvakunsti huviringis Triinu ja tutvustasin vabaõhumuuseumis Skansen algul eesti rahvarõivaid, hiljem ka teiste maade omi.
  • Kui ma Eesti elades Stockholmi külastasin, siis tundsin ühel hetkel, et Stockholm on muutunud väga agressiivseks ja mulle ei meeldinud seal enam.
  • Nende reiside ajal sattusin ka Skånesse ja nägin Malmöga toimuvaid muutusi. Malmö on viimastel aastatel väga palju muutunud, linn on elav ja tuletab natuke Eestit meelde. Harjusin Tallinnas ära kiirema tempoga, kuid Stockholmis seisis kõik paigal. Siis otsustasingi, et kui ma Rootsi tagasi tulen ja ma leian tööd Lõuna-Rootsi, siis kolin Malmösse.
  • Põhjamaade Ministrite Nõukogus töötades kuulus töö juurde eesti kultuuri tutvustamine põhjamaades. Seoses sellega olen tõlkinud luulekogusid. Luulefestivali raames andsime välja ühe raamatu. Sügisel ilmub rootsi keeles minu esimene tõlgitud romaan, Eva Pargi "Lõks lõpmatuses".
  • Luuletusi ei saa ju otse tõlkida, vaid tegemist on rohkem tõlgendusega. Arvan, et nähes publiku reaktsiooni, luuletaja tunnetab, kas tõlge on hea või mitte. Doris Kareva peab näiteks tõlget nägema.
  • Göteborgi raamatumessi juhatus käis kaks aastat tagasi Eestis luulefestivali ajal. Mäletan, et üks luuleõhtu toimus Gustav Adolfi gümnaasiumis, kus saal oli õpilasi täis. Rootslased olid alguses skeptilised, kui nad nägid nii noort publikut. Pärast ütlesid nad aga, et nad pole varem midagi taolist näinud, et saalitäis noori kuulab surmvaikselt luuletajat.
  • Loen palju luuletusi ja Eesti uuemat kirjandust. Vahepeal tekkis mul aga uus hobi. Hakkasin Eestist tellima raamatutele nahkköiteid. Olen välja valinud oma lemmikraamatud ja lasknud neid köita. Kujundamiseks olen andnud vabad käed. Odav see lõbu just pole, aga tegemist on ikkagi puhta kunstiga.

Tema kohta muuda

  • [Göteborgi raamatumessist:] Eesti kirjandus esitles end noorema põlvkonna luuletajatega. Reede südapäeval oli luuleruumi lava Jan Kausi, fs-i, Aare Pilve, Jürgen Rooste, Elo Vee, Lauri Sommeri ja Asko Künnapi päralt. Seltskonda tutvustas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna büroo juhataja Kalli Klement.
Teda tulebki pidada eesti kirjandusekspordi kaitseingliks, sest võrdlemisi enesekeskses Põhjamaade kirjandusruumis just nimelt eesti luuleprogrammiga väljatulek nõuab metseeni suuremeelsust ja rüütellikku julgust.

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel