Päeva kordaminekud kuuluvad ulja keskpärasuse juurde. (lk 36)
Keskpärane inimene tunneb end silmapaistva kõrval alati hädakaitse seisundis. (lk 48)
Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30 2007,
Kehaline jõud on üsna keskpärane, temperament üldiselt flegmaatiline väikese kallakuga melanhoolsesse. Sellest olenebki, et nende keha pole haiguste suhtes eriti vastuvõtlik ja et nende vaim üksnes harva minetab oma tavalise laadi. Kõnnak on vankuv ja kõik liigutused aeglased.
Karl Ernst von Baereestlaste kohta teoses "Eestlaste endeemilistest haigustest", tõlkinud Ülo Torpats, ilmunud 1976
Keskpärasuse kõige kindlamaid tundemärke on kartus millestki innustuda.
V. A. Koskenniemi, 1926, tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 32
Keskpärasus aetakse kõige sagedamini segi "laitmatu" ja "lõplikuga".
Mircea Eliade, "Üleskutse olla naeruväärne" kogus "Kogemata avastatud tõdedest", tlk Riina Jesmin, LR 32-33 2002, lk 10
Abiraha — mu keskpärasust on vaetud ja leitud see ohutu olevat.
Matti Kurjensaari, "Miekkatanssi" (1957), tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR nr 39 1971, lk 52
Me ei usalda midagi, mis seab liialt ohtu meie keskpärasuse ideaali.
Kirjandus on läbinisti kunstlik — suur kirjandus suudab seda aga varjata ning keskpärane toob selle esile.
Mario Vargas Llosa, "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Tõlkinud Ott Ojamets. LR nr 15/16 2011, lk 29
Ma olen veendunud, et iga ühiskond, mis takistab vaba mõtte levikut, lõpetab prügikastis. Nii on see olnud siiamaani. Ja nii juhtub ka nendega, kes seda praegu harrastavad. Kui teisitimõtlejad vaikivad – sest kergem on olla vait kui mõtelda ja selle eest peksa saada – siis ei sünni midagi paremat. Sünnib vaid keskpärasus, ja sealt edasi juba mitte midagi.
