Kompost

Proosa

Mõned ütlevad, et mullale peab lisama puusütt, kuna teised vaidlevad sellele vastu; mõned soovitavad pisut kollast liiva, sest see sisaldavat rauda, kuna teised hoiatavad liiva kasutamise eest sel lihtsal põhjusel, et see sisaldavat rauda. Ühed soovitavad jälle puhast jõeliiva, teised lihtsalt turvast, kolmandad hoopis saepuru. Lühidalt, pinnase ettevalmistamine seemnete mahapanemiseks on suur posimine ja nõiakunst. Mullale tuleb lisada marmoritolmu (aga kust seda võtta?), kolm aastat vana lehma sõnnikut (kusjuures pole selge, kas see peab olema kolmeaastase lehma sõnnik või kolm aastat vana sõnnik), näputäis värske mutihunniku mulda, peeneks hõõrutud põletamata telliste savi, Labe (ja mitte mingil juhul Vltava) liiva, kolme aasta vanust komposti, võib ka kuldsõnajala kõdu ja pihutäis mulda ülespoodud neitsi haualt. Kõik see tuleb hoolikalt ära segada (aedniku käsiraamatud ei ütle, kas noorkuu või täiskuu ajal või ööl vastu Filipi ja Jakubi päeva) ja kui te siis selle imettegeva mulla panete lillepottidesse (mis on kastetud kolm suve päikese käes seisnud vette ja mille põhja te panete läbikeedetud potikillu ning natuke puusütt, millega mõned autoriteedid pole põrmugi nõus), kui teil kõik on tehtud ja te olete seejuures jälginud sadu juhendeid, mis üksteisele risti vastu käivad ja mistõttu kogu see kunskop muutub ülimalt keeruliseks, võite asuda asja enda juurde, s.t. külvama.
- Karel Čapek, "Aedniku aasta", tlk Lembit Remmelgas, Loomingu Raamatukogu 40/41 1964, lk, 17, ptk "Seemned"

"Sa pead otsuseid langetama," ei olnud major Danby temaga nõus. "Inimene ei saa ju elada nagu köögivili."

"Miks mitte?"

Major Danby pilku ilmus kauge ja soe kuma. "Kindlasti on mõnus elada nagu köögivili," nõustus ta igatsevalt.

"See on kehv elu,” vastas Yossarian.

"Ei, kindlasti on väga meeldiv pääseda kõigist kahtlustest ja survest," kinnitas major Danby. "Mul on tunne, et mulle meeldiks elada nagu köögivili ja tähtsaid otsuseid mitte langetada."

"Mis sorti köögivili, Danby?"

"Kurk või porgand."

"Mis sorti kurk? Hea või halb?"

"Oh, hea muidugi."

"Nad lõikaksid su parimal eluhetkel väädi otsast maha ja lõiguksid salati sisse."

Major Danby vajus näost ära. "Siis pigem halb."

"Nad laseksid sul mädaneda ja kasutaksid sind kompostina, et head saaksid kasvada."

"Siis ma pigem ei taha elada nagu köögivili," ütles major Danby kurvalt ja löödult.

Joseph Heller, "Nõks-22", tlk Tiina Randus, 2020, lk 573-574

Modo uskus komposti samasuguse kirega nagu teised usuvad jumalatesse. Tema kompostihunnikud liigutasid, käärisid ja kumasid kesk pimedust, vahest tänu saladuslikele ja võimalik, et ebaseaduslikele koostisainetele, mida Modo neile söötis, kuigi keegi polnud midagi tõestanud ja kellelgi polnud ka erilist soovi neisse kaevama minna, et näha, mis seal sees on.

Kõik seal sees oli surnud, kuid mingil moel elus. Ning see kasvatas roose. Vanemlausuja oli seletanud Modole, et tema roosid kasvasid nii suureks sellepärast, et see oli olemise ime, kuid Modo arvas endamisi, et lilled tahtsid pääseda kompostist nii kaugele kui vähegi võimalik.

Terry Pratchett, "Vikatimees", tlk Kaaren Kaer, 2002, lk 79