Lõikelill on õistaim, keda inimesed on sundinud demonstreerima suremise ilu.

Henriette Geertruida Knip (1783–1842), "Bukett", s.d.
Louis Marie De Schryver (1862–1942), "Lillemüüja Champs Élysées'l", s.d.

Proosa muuda


  • Ühes aiakeses seisis umbes kolmekümneaastane noormees laia higise ja päevitunud näoga; ta oli nähtavasti mingi töö kohalt end sirgu ajanud, raputas pükse puhtaks ja keeras särgikäiseid alla. Ta vaatas tulijate poole ja hüüdis:
"Pan Lohojski! Ma võtan teilt neid kääbuspäevalilli."
"Noneh! Teie teenistuses! Ükskõik kui palju!" hõikas Lohojski talle vastuseks.
"Kas need kääbuspäevalilled on mõeldud lõikelilledeks?" ilmutas Wanda äkki huvi.
"Ei, need on õli jaoks. Tööstuslikuks otstarbeks on kääbuspäevalill kõige sobivam."


  • Kudumistöökoja taga meelitab meid kivisillutisega jalgrada aeda, kus leiame oma üllatuseks ikebanakooli, klassikalise lilleseade töökoja tema oma miljöös, paaris madalas puumajas, mis piiravad miniatuurset aeda.
Naised — mõned neist õpetajad, teised õpilased — istuvad laudpõrandal ja harjutavad — väidetavalt tundide kaupa — mitmesuguste vaasidega, nende ümber põrandal on kuhilates rohelisi oksi ja longuvajunud lõikelilli.
  • Lena Jackson, "Päikeseratta all", tlk Anna Ydberg, 2003, lk 38


  • [Vormsi Ennust:] Ta ei kingi mulle kunagi lõikelilli. Ei naiste- ega sünnipäeval. Esialgu kurvastas see mind väga, nüüd enam mitte. Selle asemel võib ta tuppa astuda mingi erilise potilillega siis, kui seda oodatagi ei oska. Ja just nimelt potilillega, sest Enn ütleb, et lõigutud lillel on suremise aura.
  • Anne Erm, rmt: Märt Treier, "Anne Erm. Hiliskevad", 2011, lk 109


Luule muuda

vange kasvatati lillepottides
vabu lõikelilledena müüdi
suures Palmimajas üksteist nottides
olid hundinuiad kõige vähem süüdi

  • Juhan Viiding, "* vange kasvatati lillepottides" kogus "Selges eesti keeles" (1974), lk 13