Proosa

muuda
  • Ta oli kummaline naine, kelle kleidid nägid alati välja, nagu oleksid need kavandatud raevuhoos ja pandud selga tormi ajal. Tavaliselt oli ta kellessegi armunud, aga et tema kirele kunagi ei vastatud, siis olid tal alles kõik tema illusioonid. Ta püüdis näha välja maaliline, kuid tal õnnestus olla üksnes lohakas. Tema nimi oli Victoria ja tal oli täielik kirikus käimise maania.



  • Inimlik omandusmeel ja mina-maania on arenenud nii kaugele, et meie kõige juhuslikum tuttav, kui ta oma isikliku väärikuse või teenetega võib pisutki kas või kõige kaudsemat helki heita meie enda isikule, muutub otsekohe "minu omaks", uhkustusesemeks ja isegi hetke meeleolu eest vastutavaks.
  • Silvia Rannamaa, "Pahema jala päev" kogus "Kui lapsed mõtlema hakkavad", 1971, lk 30