Ta oli kummaline naine, kelle kleidid nägid alati välja, nagu oleksid need kavandatud raevuhoos ja pandud selga tormi ajal. Tavaliselt oli ta kellessegi armunud, aga et tema kirele kunagi ei vastatud, siis olid tal alles kõik tema illusioonid. Ta püüdis näha välja maaliline, kuid tal õnnestus olla üksnes lohakas. Tema nimi oli Victoria ja tal oli täielik kirikus käimise maania.
Nõukogude müüdinarkoos on sama visa ja seda on sama raske ravida nagu igasugust muud maaniat või ismi. Pärast Raisatud Nädalalõppu Utoopias on kange tahtmine saada veel vähemalt üks piisk, isegi kui jook on lahjendatud ja müügil vale sildi all. Ja Kominterniideaalidemustal turul leidub alati uusi silte. Komintern teeb loosungitegaäri nagu salaviinakaupmees võltsitud alkoholiga, ja mida lihtsameelsem on külastaja, seda kergemini saab temast ideoloogilise puskari ohver, mida müüakse rahu, demokraatia, progressi või mistahes muu kaubamärgi all.
Inimlik omandusmeel ja mina-maania on arenenud nii kaugele, et meie kõige juhuslikum tuttav, kui ta oma isikliku väärikuse või teenetega võib pisutki kas või kõige kaudsemat helki heita meie enda isikule, muutub otsekohe "minu omaks", uhkustusesemeks ja isegi hetke meeleolu eest vastutavaks.
Silvia Rannamaa, "Pahema jala päev" kogus "Kui lapsed mõtlema hakkavad", 1971, lk 30
Elektriratasteringlus on tõesti game changer (mängumuutja – toim). Linnapildi üleöö muutumine oli uskumatu. Tundus, et kõik on järsku ratastel. Need, kes ei mahtunud rendiratastele, olid üles otsinud oma jalgrattad, see oli nagu maania. Sellised asjad töötavad: kui tagame turvalise taristu, pole mingit takistust liikuda heade näidete poole, mida näeme Hollandis või Põhjamaades.
