Holland on väike riik Lääne-Euroopas, kiilutud Saksamaa, Prantsusmaa ja Põhjamere vahele. Holland oleks veealune, kui hollandlased ei oleks kobrastelt nii palju õppinud.

Tina Blau, "Kanal Dordrechtis"
Marie Collart-Henrotin, "Hofstede Brabantis" (1890)


  • Näiteks väiksemad koloniaalriigid nagu Belgia või Holland suutsid väga pikka aega hoida elus müüti, et nende koloniaalvõim oli võrdlemisi leebe ja edumeelne, seega pole neil põhjust oma mineviku pärast muretseda. Uuemad uurimused on toonud päevavalgele palju jõhkrat teavet mõlema riigi kuritegudest oma kolooniates, rassilisest vägivallast, halastamatust ekspluateerimisest, paljudest hukkunutest jne. Nüüd on see erialane informatsioon jõudnud ühiskonda ja leidnud seal elavat vastukaja, mille tulemus on koloniaalmineviku ümberhindamine. Võitlus monumentidega on kõigest üks selle ümberhindamise sümptom, mis on jõudnud kõige kiiremini rahvusvahelisse meediasse.


  • Sõjajärgse Ameerika elustandardi juurde käis oma maja koos aiaga. Nüüd on isiklik õueala väga vähestel ja loodus on kolitud tuppa. Suured lille-eksportijad – nagu näiteks Holland – on juba aastaid nautinud käibe kasvu. Taimepidamise laienemine on teinud sellest ka turvalise ja laigiküllase Instagrami-trendi, mis aitab üle suunamudijatel elada need päevad, mil justkui midagi erilist oma elus ei juhtugi, aga postitama ju tingimata peab.


  • Kuid enam kui kakssada aastat enne Haeckelit sündinud Antony van Leeuwenhoek (1632–1723) avastas mikroobide maailma. Van Leeuwenhoek, Hollandi riidekaupmees Delftist, veetis oma päevi nagu minagi, tutvudes mikrokosmosega; tema aga ehitas oma mikroskoobid ise. XVII sajandi hollandi kõnekeeles kirjeldas ta lompides, tiigivees, noorte kaunitaride süljes ja joodikute pasas vohavat mikroobset elu. Lõpuks avaldati tema kirjeldused Londonis kirjadena Kuninglikule Seltsile. Palju hiljem ajendas Darwini-aegne evolutsioonikontseptsioon Euroopa haritlased otsima elu ühiseid esivanemaid. Siis sai van Leeuwenhoeki pisikestest olenditest midagi enamat kui veidrus, millega võis eputada amatöörist loodusteadlane, keskendudes hollandlase mikroskoobi modifikatsioonile kaheksateistkümnendast sajandist. Üha enam nägid mikroskopistid mikroobe suuremate eluvormide eellastena. (lk 73)
    • Lynn Margulis, "The Symbiotic Planet: a New Look at Evolution". Phoenix, 1999


  • Ta [d'Artagnan] kuulis, et Inglise kuningas oli tagasi jõudnud oma liitlase, Nassau Wilhelm II, Hollandi stathouderi juurde. Ta kuulis veel, et Louis XIV keeldumine oli pisut jahutanud protektsiooni, mida see kuningale senini oli võimaldanud, ja et ta oli sunnitud asuma väikesse majja Scheveningeni külas luidete vahel mere kaldal, ühe ljöö kaugusel Haagist.
Seal otsis õnnetu maapagulane kuuldavasti lohutust, silmitsedes oma soole iseloomuliku nukrameelsusega ääretut Põhjamerd, mis teda ta Inglismaast lahutas, nagu seda oli kunagi teinud Maria Stuart Prantsusmaal. Seal, ilusa Scheveningeni metsa puude vahel, peenel mereliival, kus kasvas kullakarvaline liivakanarbik, — kidunes Charles II nagu need taimedki, aga veel õnnetumana, sest tema elas mõtte-elu, ta lootis ja samas jälle heitis meelt. (lk 169-170)


  • Margareete tuleb töölt. Ta helistab oma korteri ukse taga kella. Kell teeb käo häält. Selle tõi meremehest onupoeg Hollandist. Keegi ei ava ust, ja see on täiesti loomulik, sest Margareete elab üksi. Aga käo kukkumine teeb Margareetele rõõmu. (lk 11)
    • Astrid Reinla, "Lühilaineahi", rmt: Astrid Reinla, "Plekk-katus", 1987


  • Selge ere päike paneb kopitanud riide meeldivamalt lõhnama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul ookerkuldseks; materjal, millest need majad on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, küla langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise hetkega, mille sõõre ümbritseb panteistlikus pihus hoitud maastik - Aafrika inimeste ja looduse ühtekuuluvuse ainulise viivuga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel Hollandis või Šveitsis. (lk 144)
    • Nadine Gordimer, "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel