Marko Mägi

ökoloog

Marko Mägi (sündinud 11. oktoobril 1978) on eesti ornitoloog ja käitumisökoloog.

  • Mõnes mõttes kadestan neid, kes teevad laborikatseid: ei tule välja – tühja sellest, paneme katse uuesti käima, minul seda võimalust pole, mina pean uut katset ootama vähemalt aasta. (lk 188)
  • Kui see on pedagoogiliselt vähegi kasulik, siis loomulikult ma äpardusi vaka all ei hoia. Olen toonud näiteid sellest, kuidas ma tudengipõlves kirjutasin töid ja sain halva hinde, kuigi enda arvates kirjutasin puhast kulda. Alles aastaid hiljem sain aru, mille eest mulle kolm pandi. (lk 195)
    • Virgo Siil, "Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti", Argo, 2019
Marko Mägi 2018. aastal Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas.


  • On kummaline, et teiste loomade sigimisajal kehtivad ranged piirangud, nt ei kütita tiineid emasloomi, kuid metsalindude häirimine on lubatud. Ilmselt seepärast, et lindude kasumlikkust ei ole võimalik kohe rahasse ümber arvutada – kui palju maksab linnulaul? – ja nii on nad kevadise metsaraie paratamatu kaaskahju. /---/ Linnul on tiivad, ta võib lennata teise metsa. Võrdleksin seda väidet soovitusega tulekahjus kodu kaotanule: "Pole muret, elukohti on ju küllaga. Näe, seal on naabri maja, mine ela seal, tal on sahvris palju süüa." Kuid kas naaber on kostilisest huvitatud? Tõenäoliselt mitte.
  • Seega ei ole metsalindude murdmises mõtet kasse süüdistada. Olen kasse valesüüdistustest puhtaks pesnud ka varem, kuid ikka ja jälle tiritakse nad süüpinki ja mõistetakse kohut. Viimasel ajal uue nurga alt, väites, et lindude heaolu eest seisjad peaksid tähelepanu pöörama linnas kasside tõttu hukkuvatele lindudele, mitte aga tegelema metsalindude pseudoprobleemi või oma soovmõtetega, nagu on öeldud mu hukkunud lindude arvutuste kohta. See on aga klassikaline tähelepanu mujale juhtimise trikk. Mõlemad on probleemid, millega tuleb tegeleda, ühe arvelt teise pisendamine või suurendamine on demagoogia. Seda kõhedam on ühismeediast lugeda metsandussektori tegelaste mõtteid, et linnuprobleemid on linnas, mitte aga metsas, või et küll laheneb linnuprobleem loomulikul moel – tugevamad jäävad ellu, nõrgemad surevad välja.
  • Kui metsaraiel ja teadusilmas kehtiksid ühesugused eetikanõuded, siis peaks raiuja juba enne raiet tõendama, kas ja kui palju linde hukkub ning kas metsast saadav tulu kaalub üles raiest põhjustatud häiringu. See oleks tõhus samm kevadise raierahu poole.


Välislingid

muuda