Naiskirjanik

LuuleRedigeeri

kord kui kõik naised loevad naistekirjandust ja unistavat proosat
kui saabub ükskord see rahulik aeg kallis rahvas
kui kellelgi ei ole enam mingeid pretensioone
kui meid on palju ja kui meil on rohkelt serotoniini ja endorfiine
kui me kõik rõõmsasti üksteisel jalus sibame ja jumala kiituseks hüppame
kui keegi enam kedagi ei ärrita ega aja meeleheitele
siis on meie kallid emad täitnud oma ülesande
ja isegi naiskirjanikud saavad kunagi oma teenitud tunnustuse ja tasu
kui neil on lapsed või kui nad on kenasti maha maetud
kui nende looming on hea ja ilus ja turvaline ja kui nad saavad
lugejatega hästi läbi
või kui neist saavad korraga lastekirjanikud
kui neid viimaks juhatatakse õigele teele

  • Elo Viiding, "EMADEPÄEV", rmt: "Selge jälg", 2005, lk 20-24