Tuhkur

Tuhkur ehk metstuhkur ehk tõhk (Mustela putorius) on väike kärplane, Eesti pärismaine kiskja.

Proosa

Aga siis tuli uus mõte, peenar jäi sinnapaika ja väike perenaine tõttas maja taha. Seal lössutas madal ja pikk puuriit, halud nii kuivad, et kõlisesid, kui sõrmenukkidega koputasid. Riida alt leidis puhvetipidaja Tuisk tuhkru nelja pojaga. Et kallist nahka mitte rikkuda, ajas ta tuhkrud riida alt kotti ja lõi nad kotis vastu sama riita surnuks. "Saab tütrekesele pehme palitukrae ja läkiläkile karva äärde." Sestpeale kartis laps puuriita... nagu oleks seal halgude asemel hunnikusse laotud pehmed karvased loomakesed, kõigil hambad irevil ja veidi verd koonul.
- Leida Kibuvits, "Soomustüdruk", 1986, 3. trükk, lk 40

[Preeriakoertest:] Kuid mäger ja tuhkur on surmavaenlased, kaugelt suuremaks ohuks kui koiott, keda hoolikalt seiravad kaks vanalooma; nimelt ei saa koiott nagu mäger lahti kaevata preeriakoerte käikusid ega tungida nende sügavusse nagu tuhkur.
- Niko Tinbergen, "Loomade käitumine", tlk R. Ling, 1978, lk 161

Tuhkur ei karda peaaegu kedagi, ta oskab nii hullu haisu teha, et keegi teda ei kohuta. Kui siis vahest kull või kotkas, nemad haisust suurt ei küsi.
- Fred Jüssi, "Eesti linde ja loomi", 1977

Tuhkrupidaja Abiding Swindelli konksu otsast kadus talle kuulunud püksipaar ja pikk mantel, mille taskutes elutsesid tuhkrud.
- Terry Pratchett, "Kübaratäis taevast", tlk Kaaren Kaer, 2005, lk 98

"Oh teid unimütse!" lausus Anne-Mari rõõmsalt. "Magavad kui karud talveund ja ei kuule valjematki häält. On need mehed, seda peab ütlema. Ja mina arvasin, et säärased kenad poisid ei olegi öösel kodus, kõnnivad laulu ja kandlega külast külla ja murravad tüdrukuid kui tuhkrud kanu. Ja veavad end koju alles siis, kui päike on juba veerandil."
- August Gailit, "Toomas Nipernaadi", 1996, lk 117

Sina tuhka tuhniv tuhkur!
Ära parem enam mu pilgu alla juhtu!
Soolaga segi on su suudluste suhkur.

Artur Alliksaar, "Armastuse teed on voolavad kui veed", rmt: "Päikesepillaja", 1997, lk 254