Unejutt

Proosa

• Täna oli isa kord unejuttu lugeda ja Piia ootas põnevusega. Kui ema võttis alati pooleli oleva raamatu, siis isa puhul ei teadnud kunagi, mis tuleb. Vahel luges ta Piiale ajalehte, vahel spordiuudiseid või koosoleku kokkuvõtet. Kõige rohkem meeldisid Piiale kasutusjuhendid, sest seal õpetati alati, kuidas mitte elektrisokki saada. Piia unistas helendavast elektrisokist juba ammu ... Hea öösel vetsu minna, pole vaja tuld põlema pannagi! (lk 72)
  • Kairi Look, "Piia Präänik kolib sisse", 2015

• "Prrr! Urrr!" urisen mina ja püüan teha hästi metsikut nägu. "Kui sa kohe välja ei ilmu, siis ma sulle täna õhtul uut muinasjuttu ei jutusta. Paras sulle, Poripill!"

Tavaliselt see viimane ähvardus mõjub, sest piripillist Pille teab nagu minagi, et õhtune muinasjutt on niisugune jutt, mis toob ilusaid unenägusid ja kaitseb õnnetuste eest. Maailma parimad muinasjutud on kogutud raamatutesse ja on minu parimad kaitseinglid. Ükski meie klassi poiss ei austaks mind, kui ma poleks nii palju lugenud. Ma pole sportlik nagu mu vanem vend Mihkel, ma pole hea arvutaja ega tempude välja mõtleja, mind päästavad muinaslood - need parimad talismanid. Pirtsu-Piripillist ei saaks ma ilma unejuttudeta üldse jagu. Mu lood panevad teda paremini sõna kuulama kui igasugused ähvardused. (lk 7)

• Reet Kudu, "Elu algab kümneselt", 2014

• Vanasti, kui ema reisil oli, võisin isa kõrval suures voodis magada. Talle ei meeldinud muinasjutud, nii et enne uinumist rääkis ta mulle asjadest, mis olid tõeliselt olemas. Saturni rõngastest. Õhupallidest, aurumasinatest ja baromeetritest. Ja Benjamin Franklinist, kes läks tormi ajal tuulelohet lennutama, et välku kinni püüda. (lk 59)
  • Anna Woltz, "Sada tundi ööd", tlk Kristel Halman, 2018