Piibel

muuda


Proosa

muuda
  • Pime kombib teed valge kepiga, otsekui mõõtes inimliku ükskõiksuse temperatuuri. (lk 16)
  • Ainus asi, mida kell ei tea, on see, kas ta näitab päeva või öö tunde, sest minutiosuti on pimeda kepp, millega käies teed kombitakse. (lk 23)
  • Aidanud pimedal ületada tänava, oleme mõnda aega pimedad ja otsustusvõimetud. (lk 31)
  • Pime kuu kõnnib läbi öö, kompides teed oma valge kepiga. (lk 54)

Luule

muuda

Luuletaja loeb pimedatele värsse.
Ta ei aimanud, et see on nii raske.
Ta hääl väriseb.
Ta käed värisevad.

Ta tunneb, et iga lause
pannakse siin pimeduse proovile.
Ta peab ise hakkama saama,
ilma valguse ja värvita.

See on ohtlik seiklus
tema luuletuste taevatähtedele,
aovalgusele, vikerkaartele, pilvedele, neoonlampidele,
kuupaistele,
kalale, kes seniajani ujunud hõbedasena vees,
ja kullile, kes hõljunud kõrgel taevas.

  • Wisława Szymborska, "Pimedate viisakus", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 24-25


Vanasõnad

muuda
  • Kui pime kannab lombakat, saavad mõlemad edasi.
    • Rootsi vanasõna