Meer Krotovi järgi oleks võinud kella kontrollida, nii kohtas Ljutõi teda igal hommikul tööle kiirustades administratsiooni ukse juures ning õhtul pudenes tüse meer hoonest välja nagu kartul katkisest kotist. Ringi vaatamata istus ta autosse, mis vajus ühele küljele kaldu. Krotov vältis kohtumisi Mogilaga, kes püüdis käia meerist erinevaid radu, omavahel rääkisid nad politseiülem Trebenko vahendusel, kes kurseeris bandiitide ja ametnike vahel nagu praam jõel kaldast kaldasse. Vaikimisi olid nad jaganud linna kaheks osaks ning kumbki osa elas oma seaduste ja reeglite järgi, mis teisel poolel ei kehtinud.
