Aferist ehk õnnekütt on inimene, kes tegeleb lühikeste vaimukas vormis sekeldustega.

Proosa

muuda
  • Ridcully ohkas ja tõi Ponderi üllatuseks kuskilt oma rõivaste sisemusest välja koti müntidega. Mündid olid suured ja paistsid kahtlaselt tõelised ja kuldsed.
Casanunda oli võib-olla tõesti elukutselt ihar õnnekütt, kuid ta oli geenidelt päkapikk ja mõnda asja päkapikud tõesti teavad.
"Hmm," tegi ta. "Ega teie visiitkaardile pole juhuslikult kirjutatud "kohutav valetaja"?"
"Ei!" ütles Ridcully ärritunult.
"Asi on lihtsalt selles, et ma tunnen šokolaadist raha ära, kui ma seda näen." (lk 88)

Luule

muuda

Ja olgugi see aste esimene,
siin seisja olgu õnnelik ja uhke.
Kuhu jõudnud oled, seda pole vähe,
mida korda saatnud, see on suureks auks.
On kaugel tavalisest ilmast
ju esimene aste see.
Et sellele võiks tõusta,
täit kodanikuõigust
Ideede linnas vaja on.
Küll raske elu selles linnas
ja haruharv see õigus.
Siin turuplatsilt leiad Seadusandja,
ei peta teda teab mis õnnekütt.
Kuhu jõudnud oled, seda pole vähe,
mida korda saatnud, see on suureks auks.


Mõrul meelel magus keel
Laulab: "Jah sa armsam veel..."
Endal aga tõusmas higi:
Katsub, kuis saab ukse ligi:
"Hääd sull' päeva homseni!
Siis ma jälle tagasi..."
Vilets, veider
Õnnekütt!

  • Anna Haava, "Tark", rmt: "Laulan oma Eesti laulu", Tallinn, 1996, lk 19


Ma pelgan vaid valusat tõtt,
kes olen su valguses mina.
Sinu silmade õnnekütt,
tükk kuldseks värvitud tina?

  • Triinu Meres, "Ei karda midagi", rmt: "Lagunemine", 2009, lk 34

Kirjandus

muuda