Anu Põldsam

Anu Põldsam (sündinud 1. märtsil 1981) on eesti usuteadlane ja tõlkija.

Intervjuud

• Keeled on mulle alati meeldinud ning olen seda meelt, et võimalusel võiks raamatut lugeda originaalkeeles.
• Heebrea keel oli midagi uut. Senikogematut. Lisaks keelele ka mõttelaad, eriti Piibli heebrea keele puhul. Mida tähendab näiteks ütlemine "ta ütles oma südames"? Kas süda on siis mõtlemise, mitte tundmise organ, arutlesin. Mäletan, et see maailm võlus mind kohe.
• Lisaks Vana Testamendiga seotud ainetele andis Kalle Kasemaa ka loengut "Sissejuhatus judaistikasse". Kasemaa puhul võlus mind tema lähenemine ainele. Tunnid olid väga informatiivsed, aga see ei kurnanud, sest ta põimis loengutesse toreda lisana anekdoote, mis lubasid hingata. Ta oskas teha maailma põnevaks.
• Tõlketöö on hea töö, mida saab teha õppimise kõrvalt.
• Tõlketöö oli ka äraelamise viis, aga ma saan kinnitada, et mul on vedanud, sest minuni on jõudnud asjad, mis on huvitavad. Isegi kui teemad ei ole otseselt minu erialaga seotud, on need mind harinud.
• Ei oska öelda, kas see on kõigil tõlkijatel nii, aga mina unistasin küll ilukirjanduseni jõudmisest. Kuigi ma ise ei ole originaalloomingu tegija – ei kirjuta luuletusi sahtlisse ega proovi kätt jutukestega –, meeldib mulle väga lugeda ilukirjandust. Selle tõlkimine on aga keerukas, keerukam aimekirjanduse tõlkimisest. Vabadus on suurem ja sellest tulenev vastutus. Tõlkijast oleneb nii palju, kuidas tekst lugejani jõuab. Kes originaalis loeb, tajub teksti kätketud kahetähenduslikkust.
• [Amos Ozist:] Vähesega suudab ta öelda palju. Mind siiamaani kummitab raamatust üks koht: "Võib peaaegu kuulda, kuidas kivid hingavad". Tema keelest kumab läbi piibellikkus. Mitte küll nii palju kui teisel Iisraeli kirjanikul Šmu’el Josef Agnonil, kelle keelekasutus on väga arhailine. Oz kasutab allusioone Piiblile justkui vürtsiks. Kui oled Piiblit originaalis lugenud, siis tunned ära sealsed mustrid, tonaalsuse ja sõnajärje ka Ozi sõnakasutuses.
• [Amos Ozist:] Kuskil ta on öelnud, et ei tahtnud saada kirjanikuks, vaid raamatuks, sest raamatud jäävad alles, vähemalt mõni neist.
• Oz on öelnud, et tal on kaks sulepead: ühega kirjutab romaani, teisega esseesid ja kolumne.
• [Amos Ozist:] Ta ei olnud üheselt vasakpoolne ega kaugeltki naiivne. Ka "Juudas" annab ta mõista, et nn rahuküsimust Iisraeli-Palestiina vahel ei saa lihtsalt lahendada. Võib-olla ta siiski tahtis, et selle lahenduse nimel oleks võimulolijad rohkem teinud. Muide, nende mõtteavalduste eest on teda ennast reeturiks nimetatud.
  • Anu Põldsam, intervjuu: Liina Raudvassar, "Anu Põldsam: huvi judaismi vastu algas heebrea keele tunnis", Eesti Kirik, 29.01.2020