Jaak Urmet
Eesti kirjanik
Jaak Urmet (pseudonüüm Wimberg, sündinud 30. jaanuaril 1979 Sakus) on eesti kirjanik, stsenarist, õpetaja ja kriitik.
Foto: Inno Tähismaa
Artiklid
muuda- Eesti ühiskonnas käib üks lakkamatu mälestamine, meenutamine ja leinalintide lehvitamine. 20. sajandi ajalugu annab selleks põhjusi küllaga, see on olnud pidev kannatuste rada. On mälestada Vabadussõja ja Teise maailmasõja ajal rindel langenuid ning laagreis ja tagalas hukkunuid, 1924. aasta riigipöördekatses hukkunuid, okupatsioonides represseerituid ja küüditatuid, Tšernobõli tuumakatastroofi ja Estonia laevahuku ohvreid. Enamasti toob põhjuse üldrahvalikuks leinakampaaniaks ümmargune aastapäev – ja siis pole kellelgi leinast pääsu. Eesti ühiskonnas on justkui tung leina järele.
- Mõõdutundetu leinamine on vähemalt kahel viisil kahjulik kogu ühiskonnale. Esiteks, seesugune tegevus sugereerib meisse, eestlastesse endisse, et me olemegi üks leina- ja nuturahvas. Kogu aeg on meil halvasti läinud, kogu aeg on üle meie sõjad veerenud, meid on tapetud ja ühest paigast teise veetud. See sisendab meisse arusaama, et me oleme rahvana viletsad ja haledad. See loob meile meie ajaloost hädise ja nutuse kuvandi.
- Kas me oleme kannatusterahvas? Ei, minu meelest tuleks üldrahvalikult esiplaanile seada just nimelt eesti rahva suurhetked. Praegu on nendeks ostmispühad jõulud ja õgimispüha jaanipäev. 24. veebruar, 23. juuni ja 20. august, need ajaloolised suurhetked, on kahjuks ametliku maiguga, viimane lausa Tallinna (praeguse) linnavalitsuse asjaks jäetud. Aga ma ei peagi niivõrd silmas lipupühasid. Pean silmas seda, et Eesti kannatusterohke ajalugu tuleb meie vaimusilma ees asendada Eesti võitude- ja suursaavutusterohke ajalooga.
- Wimberg, "Vähem leina, rohkem elu", EPL, 18. juuli 2011
Intervjuud
muuda- Eesti keele head käekäiku ma õpilaste pealt ei vaatagi. [---] Ma ütleksin, et eesti keelel läheb väga hästi.
- Need, kes loevad raamatuid, neil on tegelikult väga lihtne eesti keele tunnis, sest ma ei pea enam õpetama, kuhu see koma käib.
- Tegelikult raamatu lugemine ise ei eeldagi kõige suuremat pingutust. Väga suurt pingutust nõuab raamatu sisust aru saamine – raamatu tuumast, ideest aru saamine.
- Kooli ülesanne on kasvatada ühiskonnaliikmeid, kes ei oleks ohtlikud ei endale ega teistele.
- Wimberg, intervjuu: "Wimberg: eesti keele head käekäiku ma õpilaste pealt ei vaata", ERR/ETV "Hommik Anuga", 12.03.2022
