Jakob Johann von Uexküll

Jakob Johann von Uexküll (8. september 1864 Keblaste mõis, Läänemaa – 25. juuli 1944 Capri, Itaalia) oli baltisaksa bioloog, filosoof ja biosemiootika rajaja. Eesti keeles on valimik tema töid ilmunud raamatuna "Omailmad" (2012) "Eesti mõtteloo" sarjas.

Jakob Johann von Uexküll 1903. aastal

Tema kohta muuda

  • Uexküll oli bioloogiaprofessor Saksamaal, 20ndatel ja 30ndatel kirjutas ta raamatuid ja artikleid sellest, kuidas elusolendid tajuvad ümbritsevat maailma, eriti aega ja ruumi.
Tema kirjutatut pole raske lugeda, vähemalt kui võrrelda mõne teise raamatuga, millest ennast elu jooksul tuleb läbi närida. Ta üritab kogu aeg olla väga selge. Ja tal pole olnud midagi varjata; kui ta on milleski kahelnud, on ta selle otse välja öelnud.
Samal ajal on ta väga tagasihoidlik. Nii tagasihoidlik, et ta arvab, et tema tehtu ei erine suuremat sellest, mida teised enne teda on teinud. "Teoreetilise bioloogia" eessõnas kirjutab ta, et läheb edasi mööda sama rada, mille Helmholz ja Kant juba enne sisse on käinud. Nemad väitsid, et me ei saa mõista ümbritsevat tegelikkust - või iseennast - mitte kuidagi teisiti kui omaenese meelte kaudu. Ja meeled ei registreeri tegelikkust passiivselt, nad töötlevad seda; kõik, mida me tajume, on tugevasti töödeldud.
Niisiis pole mõtet rääkida väljaspool olevast tegelikust tegelikkusest, sellest ei tea me midagi. Me tunneme ainult töödeldud jäljendit. Bioloogia saab uurida, kuidas meie meelteaparaat on struktureeritud, kuidas see tegelikkust redigeerib. Ja kuidas teiste elusolendite teadvus meie omaga võrreldes töötab. (lk 195-196)
  • Kuidas on ajast saanud okastraat? Kui me ise oleme selle kaasloojad, kuidas on see siis saanud meid endasse sulgeda?
Sellele ei anna Uexküll mingit seletust ja seda ei saa ükski inimene ka temalt oodata. Ta kirjutas sellest, mida pidas ajataju kõige lihtsamateks ehitusklotsideks: taktist, rütmist ja suhtest lihaste liikumise ja ajataju vahel. Nende uurimist pidas ta oma ülesandeks, nendega töötas ta oma laboratooriumis. Esimestest lehekülgedest peale on selge, et ta andis endast parima. (lk 197)
  • Peter Høeg, "Piiri peal". Tõlkinud Tiina Toomet, 2004

Välislingid muuda