Juuksur

Proosa

Jutuajamised juuksuritoolis on ümberlükkamatu tõend selle kohta, et pead on olemas juuste pärast.
- Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, Loomingu Raamatukogu 31/1999, lk 20

Kesklinn on päeval igav ja ebamugav. Ebamugav seepärast, et igaüks sind vahib. Ärid näivad olevat ostjatest tühjad, seepärast seisavad kaupmehed äriustel ja vahivad möödaminejaid. Saapakaupmees uurib su kingi, juuksur fikseerib su soengut ja valmisriietejuut tutvub põhjalikult su mantli lõikega. Ei leidu ühtki mõistlikku vaateakent. Riideäride pisikesed aknad on täidetud üksteise otsa asetatud kangarullidega, pudukaupluste akendel ilutsevad papist daamid kotitaolistes laulatuskleitides ning üks kullassepp on oma reklaamplakatile maalinud suure sõrmuse ja selle sisse õnneliku pruudi looritatud pea. Ühe juuksuri aknale määrdunud fileekardina taustale oli asetatud kirjeldamatult kole puust naisepea, millest videvikus ei julgeks mööda minna. Ukse kohal rippus sini-must-valgete tähtedega: goiffeur. Rahvuslik ja mõjuv! Suured ideed võivad tekkida ka väikeste inimeste peas!
- Helga Pärli-Sillaots, "Improvisatsioon mängutoosis", rmt: "Improvisatsioon mängutoosis. Karjäär", Eesti Raamat, 2009, lk 12

Ma ei suuda endale täna veel hauda ette kujutada. Ainult vööd, akent, pähklit ja nööri. Iga surm on minu silmis nagu kott.

Kui keegi seda kuuleb, ütles Edgar, peetakse sind hulluks.

Ja kui ma sellele mõtlen, siis on mul tunne, nagu jätaks iga surnu maha kotitäie sõnu. Mulle tulevad alati meelde juuksur ja küünekäärid, sest surnud ei vaja neid enam. Ja et surnud ei kaota enam kunagi ühtegi nööpi.

Nemad tunnetasid võib-olla teisiti kui meie, et diktaator on viga, ütles Edgar.

Nad olid suutnud seda tõestada, sest ka me ise olime meie endi jaoks viga. Kuna me pidime sellel maal kõndima, sööma, magama ja kedagi armastama hirmus, kuni me vajasime jälle juuksurit ja küünekääre. (lk 7)

Edgar läks juuksuri juurde. Sest hommikul on vähem inimesi, ütles Edgar. Ja selle järel ta ütles: Kuna ma ei teadnud, mida ma tegema peaksin, hakkasid mu juuksed mind häirima. Tahtsin kiiresti sooja ruumi saada, mul oli tunne, et keegi, kes minust midagi ei tea, peaks natuke aega minu eest hoolitsema.

Edgar ütles üliõpilasajast tuntud juukselõikaja kohta ikka veel: Meie juuksur. Sel ajal käisid Edgar, Kurt ja Georg koos kavalate silmadega mehe juures, sest juuksuri häbematust oli kolmekesi kergem taluda. Ja kuna ta oli labane nii kaua, kuni ta juukselõikamisega alustas. Siis muutus ta peaaegu kartlikuks või vaikis. (lk 155)

Herta Müller, "Südameloom", tlk Vilma Jürisalu, Tallinn: Eesti Raamat, 2010

Juuksuri töö hulka kuuluvad pesemine, lõikamine, soengu tegemine, kammimine, blondeerimine, värvimine, toonimine, hooldamine, onduleerimine, juuste silumine vastutuult, habemeajamine, maniküürimine, pediküürimine, parukate ja šinjoonide valmistamine. Seda loeb küülik välja juuksuri karvatust pihust, seda teame ka meie, värisevad luurajad maikuises võsas, aga kui välgatavad käärid, pigistame silmad kõvasti kinni ning surume käed kõrvadele ja pea vastu, nagu poleks me ikka veel mõistnud trikki, kuidas kõik uuesti kasvab. Siis juuksur naerab ja viipab meile ja lööb muna pannile.
- Felicitas Hoppe, "Juuksurite piknik", samanimelise kogumiku nimilugu, tlk Mati Sirkel; LR 33/2001, lk 15

Luule

alevis pole juuksurit
kuuris ei ole kirvest
kahtlane kas juuksur on
kirvest ei ole kindlasti

Jim Ollinovski, "*alevis pole juuksurit", lk 37, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009