Jõululaul

Proosa

Ta läks õuepimedusse ja seadis sammud tuledesäras hiilgava Triumfikaare poole. Oli kummaline tunda end ihuüksi ja samas suure summa osana nagu äsja peol. Seesama tunne valdas teda ka Notre-Dame'i ees väljakul rahvamurru äärel. Inimesi oli nii palju, et katedraali polnud lootustki pääseda, aga võimendid kandsid muusika selgesti väljaku igasse ossa. Prantsuse jõululaulud, mille pealkirju ta ei teadnud. "Püha öö". Harras jõululaul, kohe seejärel elurõõmus särtsakas viis. Meeshääled. Tomi kõrval seisvad prantslased paljastasid pea. Tom tegi sama. Ta seisis, selg sirge, nägu tõsine, kuid valmis naeratama niipea, kui keegi peaks teda kõnetama. Tomi valdasid samasugused tunded nagu laeval, ainult veel tugevamad, ta oli tulvil head tahet, oli härrasmees, kelle minevikus polnud ainsatki räpast saladust. Ta oli Dickie, heatahtlik lihtsameelne Dickie, kes oli valmis igaühele naeratama, igale küsijale tuhat franki pihku pistma, vanatoi nuiaski raha, kui Tom katedraaliväljakult lahkus, ja Tom andis talle krabiseva sinise tuhandefrangise. Vanatoi nägu venis laiale naerule ja ta puudutas mütsiserva.
- Patricia Highsmith, "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007, lk 88

... kõiki raudrüüsid oli nõiutud laulma jõululaule iga kord, kui keegi neist möödus. See oli tõesti juba midagi, kui kuulsid tühja kiivrit, mis teadis ainult pooli sõnu, laulmas "Kõik usklikud, tulge". Majahoidja Filch pidi mitu korda Peevesi raudrüüde seest välja tõmbama, sest Peeves oli end sinna peitnud ning täitnud lauludes tekkivad pausid omaenda leiutatud sõnadega, mis kõik olid väga ropud.
- J. K. Rowling, "Harry Potter ja tulepeeker". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Varrak, 2000, lk 340

Ma olen üks neist, kelle kohta saab öelda jõuluinimene. Mulle meeldivad jõululaulud ja mulle on alati meeldinud neid laulda. Võin vabalt minna suvel duši alla ja laulda lugu "White Christmas". Ei tea, kas olen täielik friik, aga mind väga tihti kummitavad teatud jõululaulud.
- Kadri Voorand, intervjuu: "Kadri Voorand: ümisen jõululaule isegi suvel", ERR/Vikerraadio "Vikerhommik", 09.12.2021

Igal aastal enne jõule kuni paar nädalat pärast uusaastaööd on kohalikud jõululaulud suure au sees.

Lauljad - lapsed või preestrid - käivad majast majja nagu kadrisandid ja neid võib näha ka tänava peal, bussis, metroos, jõuluturul, kummuti taga, panipaigas...

Kuidas neid laule kirjeldada? Nagu purjus inimeste esitatud laul, aga lauldud nii nagu teeks tööd või peaks õpetaja ees luuletust vastama - ilma igasuguse kire ja tundelisuseta, et saaks aga ruttu kaelast ära. Ma ei saa öelda, et ma lauljaid ristiinimese kombel kunagi oma korterisse sisse oleks lasknud. (lk 126)

Jõululaul võib sind tabada igal ajal ja igas kohas, mitte ainult omas kodus. Näiteks selline olukord: sõidame Ioaniga bussis. Läheduses istuv mees räägib valjult telefoniga, kurdab, kui tüütud on need jõululaulude lauljad ja hakkab näidet ette laulma. Muudkui laulab ja laulab, vahepeal jälle räägib, siis laulab edasi. Ja nii 15 minutit. Terve ülejäänud buss muigab. Lõpuks ta lõpetab laulmise ja järgmises peatuses astub bussi lapsuke, mikrofoni ja kõlariga, paneb selle nurka ja hakkab laulma. Pool bussi muheleb, ülejäänu naerab.
- Tiina Sööt, "Minu Rumeenia", Petrone Print, 2022