Kõrboja peremees

Anton Hansen Tammsaare romaan

Kõrboja peremees on Anton Hansen Tammsaare jutustus.

  • Isa, seda on raske öelda, aga üht õppisin ma: tööd tegema, hommikust õhtuni tööd, logelemata, aega viitmata. Oli igav ja nõnda õppisin tööd tegema.
    • 1. peatükk, lk 12

Viitamata muuda

  • On inimesi, kes ühtki asja muidu teha ei saa, kui kaotavad aru.
  • Misuke rõõm on midagi teha, löö või kirvele vars taha, kruvi või sahale tera ette, nii et ta läheb.
  • Mõtelge ometi, kui võiks niisukese maalahmaka võtta, nagu oleks ta mõni kirvevars või sahakured, võiks võtta ja temast teha, mis tahad, võiks temast niisukese asja teha, mis läheb ja vilistab, anna ta ükskõik kelle kätte.
  • Kõrbojal ei tohi palju plaanitseda ega kavatseda, muidu hakkad oma plaane ja kavatsusi rohkem armastama kui Kõrboja ennast.
  • [Nemad arvavad, et] kes inimene on, ei see oma kodust lahku, see ei lähe ilma mööda hulkuma, mööda maad leiba või kohta santima, teiste eest ära näppama.
  • Mitte see töö, mitte raskus, vaid sõnad, need söövad hinge seest.
  • Mõnest mehest ei saa ega saagi peremeest, ka siis ei saa, kui talle koht kätte anna.
  • "Sinu elu on kui aia tugiteivas," ütles ema, "kõik rummud ja rattad hakkavad sinna taha kinni. Kuniks sa nõnda ikka vastu pead, kuniks ükski nõnda vastu peab."
  • Mehed on ikka niisukesed: jooksevad ja jooksevad su järele, lööks kas terve ilma su pärast maha, aga niipea kui su kätte saavad, kaovad kui kulutuli.
  • Aga teiste arusaamisest ei piisanud Katku Jürile põrmugi, sest tema oli ikka iseenda arusaamise järgi elanud ja armastas seda teha kuni surmatunnini.
  • "Aga ütle, mis pean mina siin tegema? Sinu koha peal elama, sinu vankriga sõitma, sinu sahaga kündma, sinu hoonetes ulualust otsima? Kas siis mina ise midagi ei suuda ega oska?"
  • Isale näib isegi, et Villule on viimasel ajal aru juurde tulnud, kas vanglas või laatsaretis, seda ei tea, aga võimalik, et mõlemal pool, sest Katku Jüri arvates on mõlemad head asutused, vangla ehk veel paremgi kui laatsaret.
  • Kunagi varem polnud Katku Villu nõnda oma vihameestega tantsinud, nagu tantsiks ta lepitust, sest Villu oli selleks liiga tugev ja uhke poiss, et kellegagi leppida.
  • Kõrboja läheb oma kahe Mousiga.
  • "Meie Villu ei osand küll elada, aga surnud on ta kui täismees."
  • Aga Kõrboja perenaine ise läks nõnda, nagu poleks ta kellegi meelest ilus ja armas, nagu poleks ta seda kogu eluaeg kunagi olnud ja nagu peaks ta suremagi, ilma et ta oleks kellegi meelest ilus ja armas - nõnda läks Kõrboja perenaine, kui ta läks Katku õuest.