• "On üks lühike paks poiss, nagu margapuu pära. Kiissu mõistab hästi süüa: ühest suunurgast paneb kiisad sisse, teisest suunurgast tulevad luud välja."
"Tohoo pele! See on justku kiisasöömise masin," arvab keegi, kes seni veel kaasa rääkinud pole, kellel aga kiiskadega nähtavasti rohkem tegemist on olnud. "Kiisu peab sööma hirmsa vihaga, nagu koer siili, kõige luiega, lusikaga. Kiisal ei ole muu kardetav kui kõhualune luu, see on justku okas; aga kui see ära võta, siis lase nagu prõgiseb, kui nad liivased ei ole. Ei, kiisal on paganal peris magus liha, oleks nad põrgulised natuke suuremad olema. Nad pimedad on ju pisikesed nagu "i"־pead. Aga kanged on teised õnge otsast ussi ära varastama: justku imevad sunnikud ussi ära. Vaata suvel vahel vagase ilmaga, siis justku sombrakud käivad õnge ümber ja müks ja müks ninaga õnge külge."
  • Oskar Luts, "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 215

VanasõnadRedigeeri

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel