Kokk

elukutse
(Ümber suunatud leheküljelt Kokad)

Kokk on inimene, kelle ametiks on toiduvalmistamine.

Kokk

Proosa

muuda
  • Ta [Oblomov] ammutas kujutlusest varemalt valminud, ammu visandatud pilte ning seepärast võis ta vaimustatult ja peatumatult rääkida: /---/
"Köögis käib sel ajal kibe töö… lumivalge põlle ja mütsiga kokk on vahetpidamata ametis: ühe kastruli paneb tulele, teise võtab ära, kord segab midagi, kord klopib tainast, kord viskab vett välja… noad aina täksivad… hakitakse maitserohelist peeneks… tehakse jäätist… Enne lõunat on mõnus kööki sisse astuda, mõnel kastrulil kaant kergitada ja nuusutada, vaadata, kuidas pirukaid rullitakse, koort klopitakse."


  • Millest rääkides: kord lugesin ma New York Timesist ühe Ameerika meisterkoka artiklit, kes väitis, et üksi tõeline kokk ei hoia ahju lähedal ei õli ega ka midagi muud, sest kuumus rikub nende peenemad maitseomadused. Sellest olen ma sunnitud järeldama, et ma pole tõeline kokk. Mulle meeldib, kui süüa tehes on vajalikud asjad käepärast, ja just see teeb minu valmistatud toidu heaks. Seepärast hoian ma koos oma tavalise oliiviõli ning basiiliku-, tšiili- ja küüslaugumaitselise õliga ahju lähedal ka soja-, kala- ja Worcesteri kastet, kuiva valget vermutit, Amontillado šerrit, Marsalat, Hiina küpsetusveini, saket ja mirinit. Kui ma ei saa toitu valmistada spontaanselt, siis kaotan ma hulga lõbu ja huvi. Pealegi kasutan ma neid sel moel piisavalt palju, et ained saavad otsa enne, kui väidetavalt ahju kõrval seismise pärast mingid ained neist kaovad. (lk 16)


Vanasõnad

muuda
  • Küll valge ära sööb, mis must kokku paneb.
  • Kümme kokka kõrvetavad pudru põhja.
  • Nälg on kõige parem kokk.
  • Tühi kõht on kõige parem kokk.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
 
Vikipeedias leidub artikkel