Lauri Vahtre (sündinud 22. märtsil 1960) on Eesti poliitik, ajaloolane, kirjanik, stsenarist ja tõlkija.

Arvamused muuda

  • Kõige rängemalt eksib see, kes arvab, et on olemas mingid ühtsed Lääne ühiselustandardid ning et need on valmis ja lõplikud. Oleme nagu vabaks lastud talupojad, kes piiluvad üle mõisapargi müüri preili sünnipäevapidu. Kõigepealt ei taipa me piisavalt, et igas mõisas on pisut erinevad kombed, seejärel ei anna endale aru, et kombed ja moed muutuvad. Niisiis lippame koju naisele mõisaproua väärilist krinoliinkleiti õmblema. Kui kleit valmis, selgub, et see on moest läinud.
    • Lauri Vahtre: "Eksipilte Euroopast." Eesti Päevaleht, nr. 22, 29. jaanuar 1996.
  • Väike õel Eesti tahaks volikogudesse kandideerijatelt nõuda eesti keele oskust.
    • Lauri Vahtre: "Eestimaa, su mehemeel." Postimees, 9. mai 1996
  • Hakkasid poliitikuks, hakkasid ajakirjanikuks. Mõnikord töötas põhimõte "Annab Jumal ameti, annab ka mõistuse" hästi, mõnikord mitte. Aus poliitika ja vaba ajakirjandus pole mõeldavad teineteiseta. Kui kaob üks, kaob ka teine. Aga aususest ja vabadusest üksi on vähe, kui nende liitlaseks on rumalus. Nii poliitika kui ajakirjandus peavad ühtlasi olema asjatundlikud.
    • Lauri Vahtre: "Kes kritiseeriks ajakirjanikku?" Postimees, 21. mai 1996
  • Ma ei saa hästi aru, kumb see on, kas Brüsseli kaudu Moskva ees pugemine või Moskva kaudu Brüsseli ees või mõlematpidi.
    • Riigikogu liige Lauri Vahtre presidendi otsusest lükata tagasi muudatused keeleseaduses. BNS, 5. detsember 1997, vahendas Eesti Päevaleht, nr. 292, 6. detsember 1997
  • Kui mõni endine justkui Eestile vabaduse tooja ennast Eesti surmavaenlastele maha müüb ja tasuks võimule saab, siis nimetan mina seda tülgastavaks põhimõttelageduseks ja künismiks, aga ajakirjandus ütleb: kõva mees. Ma näen õudusega, kuidas Eestis nende osa, kes nii arvavadki, vähenemise asemel pigem kasvab. Tulemuseks on, et meie põdurasse poliitikasse võib astuda põlvkond, kellele poliitika tähendab intriigi ja võimu iga hinna eest. Nii on neid õpetatud.
    • Arvamus Postimehes 11. augustil 1998 [1]
  • Meie kultuur on nagu vette visatud loomake, kellest ei tea, kas ta on kass või saarmas, järelikult mitte ka seda, kas ta vajub põhja või ujub välja.
    • Postimehe kultuurilisa, 18. november 1998

Viited muuda

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel